Saareoja ametisse asumise ajal oli pooleli lauluväljaku renoveerimine, mille käigus vahetati välja laulukaare laudis ja korrastati fassaadid^[12] ning XXVII laulupidu toimus juba renoveeritud laulukaare all. Saareoja juhtimisel jätkati renoveerimist ning 2020. aasta alguses tähistati laulukaare ja peahoone valmimise 60. aastapäeva uue valguslahendusega, mis võimaldab laulukaart ja peahoonet maamärgina valgustada.^[13]

2020. aastal mõjutas koroonapandeemia tugevalt ka Tallinna Lauluväljakul toimuma pidanud üritusi, nii näiteks tühistati ansambli Rammsteini kontsert.^[14] Seoses rangete piirangutega kultuuriürituste korraldamisele, töötas lauluväljak Saareoja juhtimisel koos turvaettevõttega Meeskond välja autokontsertide ja -kino kontseptsiooni ning Eesti esimene autokontsert toimus 15. mail 2020.^[15] Lauluväljaku eeskujul asuti samalaadseid üritusi korraldama üle Eesti kuni koroonapiirangute leevendamiseni.^[16] Saareoja sõnul oli autokontsertide näol tegemist ürituste turu uuesti käimalükkamisega, mis oligi mõeldud ajutiseks lahenduseks.^[17]

2020. aasta sügisel süüdati tahtlikult lauluväljaku laulukaar^[18], mille taastamisele kulus 160 000 eurot^[19] ning tööd valmisid 2021. aasta mais.^[20] Saareoja kutsus kokku töörühma, et tagada turvalisus ööpäev läbi avatud lauluväljaku territooriumil: laulukaare alla paigaldati automaatne suitsu-, vingu- ja tuletuvastuse süsteem, paigaldati täiendavat lisavalgustust ning 34 täiendavat valvekaamerat videovalve ulatuse laiendamiseks ja pimenurkade vältimiseks kogu territooriumil.^[21]

Saareoja seadis ametisse asumisel eesmärgi tuua lauluväljakule püsiekspositsioon^[22], mille esimese etapina avati 16. juunil 2021 Mäe ala turismialas üliõpilaste projekteeritud kohvik-paviljon Aste^[23], teise etapina avati 31. augustil 2021 lauluväljaku külastuskeskus^[24], mis annab külastajatele ülevaate laulva revolutsiooni ja laulupidude traditsioonist.

2022. aastal kuulutati koostöös Eesti Arhitektide Liiduga välja Tallinna Lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni ideekonkurss^[25], millele eelnes pea kaheaastane töö mõttetalgute ja arutelude näol^[26]; konkursi võitis võistlustöö “Kiigele”, mis valmis arhitektuuribüroode 3+1 ja Lootusprojekt ühistööna.^[27]

Samal aastal algas ka koostööprojekt Tallinna Lauluväljaku ja Kultuuripartnerluse SA vahel, mille raames rajatakse lauluväljakule Eesti muusikaelu suurkujude mälestuspingid ning ühekordse toetuse saavad lootustandvad noored muusikud^[28], tänaseks on avatud kokku juba 12 mälestuspinki, neist viimane 2025. aastal Heino Kaljustele.^[29]

XIII noorte laulu- ja tantsupeo eel 2023. aastal avati lauluväljaku Mäe alal laulupidude allee, millega Saareoja sõnul heastati auvõlg laulurahva ees ning jätkati 1994. aastal pooleli jäänud laulupeomüüri traditsiooni.^[30] 2023. aasta lõpus saavutati kokkulepe, mille kohaselt linnavalitsus ostab ettevõtjalt ära lauluväljaku territooriumil asuva vana hoone, mis oli jäänud alale omandireformi tulemusel.^[31]

2024. aastal algas lauluväljaku peahoone siseruumide renoveerimine^[32] ning 2025. aasta ürituste hooaja eel remonditi ka muid hooneid ja rajatisi.^[33] 2025. aasta kujunes sihtasutuse seni edukaimaks aastaks, kus lauluväljakul toimus rekordiline arv rahvusvahelist tähelepanu pälvinud kontserte ja spordiüritusi ning teeniti rekordmahus omatulu,^[34] olles üheks olulisemaks suurkontsertide toimumispaigaks Baltikumis.^[35]

Vaatamata erakordselt keerulistele ilmaoludele õnnestus ka Eesti kultuuri aasta tippsündmuse XXVIII üldlaulupeo korraldus.

Laulupeoaastal pöördus Saareoja kultuuriministri poole sooviga, et riik ostaks lauluväljaku kõrval asuvad erakinnistud, kus korraldada laulupeoliste toitlustust, sest Pirita tee 28 ehk Tallinna näituste messikeskuse kinnistu arendamisega kaotab lauluväljak vastava tagala.^[36] Saareoja kritiseeris avalikult ka linna tegevust Pirita tee 28 planeeringu osas ning leidis, et sellega saab edasi liikuda vaid ja ainult siis, kui liikuma on saadud ka lauluväljaku ala planeering ning laulupeoliste toitlustamine lahenduse leidnud.^[37]

2025. aasta septembris algatati Tallinna linnaplaneerimise ameti käskkirjaga Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneering, mille eesmärk on laiendada lauluväljaku territooriumi ning ehitada kompleksi uusi hooneid ja rajatisi, et ala tänapäevasemaks muuta; sealjuures märkis Saareoja, et lauluväljaku ümber on veel vaba maad, mille omandamine kindlustab piirid pealepressivale linnaruumile.^[38]

2025. aasta lõpus soetas SA Tallinna Lauluväljak omatulu arvelt hoonestamata naaberkinnistu aadressil Pirita tee 8 – Saareoja sõnul on tegu olulise sammuga, mis avab tee Fahle aia poole laienemiseks ning lauluväljaku uue detailplaneeringu realiseerimiseks; ühtlasi juhtis ta tähelepanu, et tehing sai toimuda tänu rekordilisele kontsertaastale, mis võimaldas teenida lisatulu.^[39]

6. märtsil 2026 teatas Saareoja, et lahkub pärast seitset aastat ametist ning tema viimane tööpäev juhatuse liikme ja juhina on 7. juuni 2026.^[1]