Tukat (itaalia keeles ducato, ladinakeelsest tüvest 'hertsogkond') on kuld- või hõbemünt. Tukat on olnud kuni 19. sajandi lõpuni paljudes Euroopa riikides kasutusel rahaühikuna. Esimest korda müntis Veneetsia vabariik tukateid 1284. aastal Firenze floriinide imitatsioonina. Kuldtukati ehk tsekiini^[1] kullasisaldus oli 98,6% ja kaal 3,5 grammi. Seda kullasulamit hakati ka nimetama tukatkullaks. Samuti eksisteerisid ka hõbetukatid. Kuldtukat oli käibel paralleelselt Firenze floriiniga ja oli eelkäijaks Suurbritannia naelsterlingile ja Ameerika Ühendriikide dollarile.

Hõbetukat võeti Itaalia erinevates osades 16. sajandi keskel kasutusele suure mündina, mis sisaldas umbes 30 grammi puhast hõbedat, mille väärtus oli veidi madalam kui kuldtukatil või tsekiinil. Samanimelisi münte vermiti 17. ja 18. sajandil ka Madalmaades, millest sai populaarne kaubanduslik vääring paralleelselt koos kuldtukatitega.