TÄNA AJALOOS, 24. juuli ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna

Toronto on Kanada suurim linn ja Ontario provintsi pealinn, mis asub Ontario järve kaldal. See piirneb edelas Mississaugaga. Toronto on rahvaarvult Põhja-Ameerika neljas linn pärast México linna, New Yorki ja Los Angelest. 2021. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 2 794 356 inimest. Suur-Toronto piirkond (Greater Toronto Area), kuhu kuuluvad Toronto ja seda ümbritsevad Peeli, Yorki, Durhami ja Haltoni omavalitsused, hõlmab 6 712 341 elanikku. Toronto on rahvusvaheline äri-, finants-, kunsti-, spordi- ja kultuurikeskus ning seda peetakse üheks maailma kõige multikultuursemaks ja kosmopoliitsemaks linnaks.

Toronto piirkonnas on põlisrahvad elanud üle 10 000 aasta. Ala paikneb laial, jõgede, sügavate orgude ja linnametsadega liigendatud kaldplatool. Pärast vastuolulist Toronto ostu, mille käigus Mississauga rahvas loovutas piirkonna Briti kroonile, rajasid britid 1793. aastal sinna Yorki asula ning määrasid selle hiljem Ülem-Kanada pealinnaks. 1812. aasta sõja ajal toimus seal Yorki lahing, mille tagajärjel linn sai suuri kahjustusi ja oli lühikest aega Ameerika vägede okupatsiooni all.^[2] 1834. aastal nimetati York ümber Torontoks ja sellest sai ametlikult linn. 1867. aastal, Kanada Konföderatsiooni loomise ajal, määrati Toronto Ontario provintsi pealinnaks. Hiljem on linna territoorium laienenud nii naaberalade liitmise kui ka haldusreformide kaudu ning selle pindala ulatub alates 1998. aastast 631 ruutkilomeetrini.

Toronto elanikkonna mitmekesisus peegeldab linna ajaloolist ja tänapäevast rolli ühe peamise sisserändajate sihtkohana Kanadas. Ligikaudu pooled elanikest on sündinud väljaspool Kanadat ning linnas on esindatud üle 200 etnilise päritolu. Kuigi enamik torontolasi räägib emakeelena inglise keelt, kasutatakse linnas enam kui 190 keelt.^[3]

Toronto on Kanada suurim finantskeskus. Seal asub Toronto börs, samuti Kanada viie suurima panga peakontorid ning paljude suurte Kanada ja rahvusvaheliste ettevõtete peakorterid. Linna majandus on väga mitmekesine ning suurimad majandussektorid on tehnoloogia, finantsteenused, bioteadused, lennundus ja turism. Toronto on oluline muusika-, teatri-, filmi-, televisiooni- ja digimeediakeskus ning seal paiknevad Kanada suurimate üleriigiliste tele- ja meediavõrkude peakontorid. Linna rikkalik kultuurielu hõlmab arvukaid muuseume, galeriisid, festivale, avalikke üritusi, meelelahutuspiirkondi, riiklikke ajaloomälestisi ja spordisündmusi. Igal aastal külastab Torontot üle 26 miljoni inimese.^[4]^[5]

Ajalugu

Toronto asutas 1793. aastal kuberner John Graves Simcoe. Esialgu oli asula nimi York – Yorki ja Albany hertsogi prints Frederiki järgi. Toona oli see Ülem-Kanada provintsi pealinn. 1834. aastal sai linn praeguse nime.

Nimi Toronto tuleb mohoogi keele sõnast tkaronto, mis tähendab kohta, kus puud kasvavad vees.^[6]

Rahvastik

Toronto on Kanada suurim ja Põhja-Ameerika suuruselt neljas linn,^[7] mille elanike arv oli 2021. aasta rahvaloenduse järgi 2 794 356 (2016. aastal oli elanikke 2 731 571^[8]).

2006. aasta seisuga oli Torontos kõige rohkem elanikke pärit Euroopast (52,6%). Suurema osa sellest moodustasid briti, iiri, itaalia ja prantsuse päritoluga inimesed. Teised suuremad grupid olid lõuna-aasialased (12%), hiinlased (11,4%), mustanahalised (8,4%), filipiinlased (4,1%) ja ladinaameeriklased (2,6%).^[9]

Majandus

Toronto mängib Kanada ja maailmamajanduses olulist rolli. 2008. aastal liigitas Forbes Toronto kümne majanduslikult mõjuvõimsama linna hulka.^[10]

Torontos asub Toronto väärtpaberibörs, mis on üks maailma suurimaid.

360^o vaade Torontole CN Towerist

Öine vaade Toronto kesklinnale

Transport

Ontario valitsus haldab Toronto linnastualal ulatuslikku rongi- ja bussisüsteemi, mille nimi on Toronto Transit Commission (TTC). 2016. aasta seisuga kasutab seda igal nädalapäeval umbes 1 252 000 inimest.^[11]