Thomas Alan Waits (sündinud 7. detsembril 1949 Pomonas Californias) on Ameerika Ühendriikide laulja-laulukirjutaja, helilooja ja näitleja.^[1]

Ta on tuntud oma sügava, käheda ja eristuva hääle ning muusikastiili poolest, mis ühendab folk-, bluus-, džäss-, rokk- ja eksperimentaalmuusika elemente. Tema loomingut iseloomustavad tihti ühiskonna äärealadel elavate inimeste lood, boheemlik atmosfäär ja teatrilikud väljendusviisid.^[1]

Tema omapärast häält on muusikakriitik Daniel Durcholz kirjeldanud järgmiselt: "Seda on leotatud viskivannis, seejärel jäetud paariks kuuks suitsumajja rippuma ning lõpuks sellest autoga üle sõidetud."^[2]

Waits alustas muusikukarjääri 1970. aastatel, avaldades 1973. aastal debüütalbumi "Closing Time", mis tõi talle kriitikute tähelepanu ja kultusliku järgijaskonna. 1980. aastatel muutus tema muusikaline stiil märgatavalt eksperimentaalsemaks, ammutades inspiratsiooni vodevillist, kabareest, industriaalmuusikast ja filmilikest helimaastikest.

Lisaks muusikale on Waits osalenud mitmetes filmides, sealhulgas Jim Jarmuschi teostes "Down by Law" (1986)^[1], "Mystery Train" (1989), "Kohv ja sigaretid" (2003)^[1] ja "The Dead Don’t Die" (2019)^[1] ning Francis Ford Coppola filmides "One from the Heart" (1982), "The Outsiders" (1983), "Rumble Fish" (1983), "The Cotton Club" (1984) ja "Bram Stoker’s Dracula" (1992).

2011. aastal võeti Tom Waits Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks.^[1]

Waitsil on ilmunud üle 20 stuudioalbumi ning ta on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas kaks Grammy auhinda.^[1]

Tema looming on mõjutanud paljusid muusikuid ning mitmed tema laulud on saanud tuntuks ka teiste esituses. Näiteks on Eagles salvestanud tema loo "Ol’ 55", Bruce Springsteen "Jersey Girl" ja Rod Stewart "Downtown Train".^[1]

Waitsi olulisemate albumite hulka kuuluvad:

• "Closing Time" (1973)
• "The Heart of Saturday Night" (1974)
• "Small Change" (1976)
• "Foreign Affairs" (1977)
• "Blue Valentine" (1978)
• "Heartattack and Vine" (1980)
• "Swordfishtrombones" (1983)
• "Rain Dogs" (1985)
• "Frank’s Wild Years" (1987)
• "Bone Machine" (1992) – Grammy Best Alternative Music Albumi kategoorias^[1]
• "The Black Rider" (1993)
• "Mule Variations" (1999) – Grammy Best Contemporary Folk Albumi kategoorias^[1]
• "Alice" (2002)
• "Blood Money" (2002)
• "Real Gone" (2004)
• "Bad as Me" (2011)

Waits on alates 1980. aastast abielus Kathleen Brennaniga. Neil on kolm last.^[3]

• Laulja koduleht
• Sissekanne Encyclopædia Britannicas
• Sissekanne Discogsis
• Sissekanne IMDb-s