Märt-Olaf Imelik (12. märts 1923 Tartu – 27. november 2014) oli eesti spordifüsioloog, publitsist ja luuletaja.
Ta lõpetas 1941. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1947. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, kus oli õppinud arstiteadust. Lisaks õppis ta kaks aastat Leningradis Lesgafti-nimelises Kehakultuuri Instituudis. Ta oli korporatsiooni Ugala vilistlane. 1955. aastal kaitses ta meditsiinikandidaadi väitekirja "Hingamise muutused füüsilise töö puhul pneumo-tahhograafilise uurimise alusel".
Ta töötas aastatel 1946–1960 Tartu Riikliku Ülikooli füsioloogiakateedris vanemlaborandina, assistendina ja vanemõpetajana. Aastatel 1960–1975 töötas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi loodusteaduste ja kehalise kasvatuse kateedris vanemõpetajana, dotsendina ja professori kohusetäitjana; 1975–1995 oli Tartu Ülikooli füsioloogiainstituudi (1993. aastani kateedri) dotsent.
Ta õpetas kehakultuuriüliõpilastele ligi 30 aastat füsioloogiat ja spordifüsioloogiat ning juhendas nende teadustööd.
Tunnustus
- 1995 – Henrik Visnapuu preemia (publitsistika)
- 2000 – Henrik Visnapuu preemia ("Pimesikumäng")
Isiklikku
Tema isa Johannes Imelik (1889–1957) oli arst, samuti oli arst tema emapoolne vanaisa Mihkel Ostrov (1863–1940); tema onu Mihkel Ostrov-Laid oli kirikuõpetaja ja sõjaväelane. Õde Helga Jõerüüt (1925–2011) oli kunstnik.
Ta oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli tuberkuloosiarst Lille Imelik (neiuna Nukk, 1928–2012), nende poeg oli arst Hillar Imelik (1951–2008), kelle poeg oli ajakirjanik Olaf Suuder. Tema teine abikaasa oli korvpallur ja sporditegelane Maaja Imelik (1937–2001).