Kristijonas Donelaitis (1. jaanuar 1714 Lazdynėliai, Gumbinė maakond, Väike-Leedu (praegune Kaliningradi oblast, Gussevi rajoon, Kalininskoje külaasundus) – 18. veebruar 1780 Tolminkiemis) oli leedu luuletaja, leedukeelse ilukirjanduse rajaja.
Ta oli Väike-Leedus luteri pastor.
"Aastaajad"
Tema põhiteoseks on aastatel 1765–1775 kirjutatud poeem "Aastaajad" (leedu keeles "Metai"). Ligi 3000 värsist koosnevas heksameetris kirjutatud teoses on neli laulu: "Kevade rõõmud", "Suve tööd", "Sügise hüved" ja "Talve mured".
"Aastaaegade" vene keelde tõlkija David Brodski on nimetanud poeemi "tõeliseks XVIII sajandi leedu talupojaelu entsüklopeediaks".[1]
Teosed eesti keeles
- "Aastaajad" (katkend 4. osast "Talvised mured"). Tõlkinud ja järelmärkus: Mihkel Loodus – Looming 1964, nr 1, lk 118–119; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- "Sügise hüüed" (värsid 83–339). Tõlkinud ja järelmärkus: Ain Kaalep – Looming 1980, nr 1, lk 82–87; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Viited
- ↑ Leonas Gineitis, "Leedu kirjanduse klassiku tee maailma" - Keel ja Kirjandus 1973, nr 2, lk 102
Kirjandus
- Johannes Semper, "Donelaitis ja ta "Aastaajad"" – Sirp ja Vasar 1. jaanuar 1964, nr 1, lk 3; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka Semperi Teoste IX köites "Mõtterännakud" III, Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 421–425
- Teofilis Tilvytis, "XVIII sajandi suur realist" (250. sünniaastapäevaks) – Looming 1964, nr 1, lk 120–121; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Leonas Gineitis, "Leedu kirjanduse klassiku tee maailma". Leedukeelsest käsikirjast tõlkinud T. Juodkiene – Keel ja Kirjandus 1973, nr 2, lk 101–102; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis