Kolmteist kolooniat oli 17.–18. sajandil asutatud Briti asumaade rühmitis, mis paiknes Põhja-Ameerika idarannikul ja kus domineerisid inglise keelt kõnelevad protestandid. Osa territooriume võideldi 1664. aastal kätte Uus-Madalmaadelt ja Uus-Rootsilt, kes 1674. aasta möödudes enda kolooniaid Ameerikas kunagi enam ei taastanud. Pärast Ameerika revolutsiooni 1776. aastal kuulutasid need kolmteist algupärast Briti impeeriumi kolooniat välja iseseisvuse ning deklareerisid ennast emamaast Suurbritannia kuningriigist vabaks ja panid aluse Ameerika Ühendriikidele.
Briti kolmteist algupärast asumaad Põhja-Ameerikas
Uus-Inglismaa kolooniad:
- New Hampshire provints, mis moodustas osariigi New Hampshire,
- Massachusetts Bay provints, mis moodustas osariigid Massachusetts ja Maine,
- Rhode Island and Providence Plantation asuala, mis moodustas osariigi Rhode Island,
- Connecticut asuala, mis moodustas osariigi Connecticut;
Kesk-kolooniad:
- New Yorgi provints, mis moodustas osariigid New York ja Vermont,
- New Jersey provints, mis moodustas osariigi New Jersey,
- Pennsylvania provints, mis moodustas osariigi Pennsylvania,
- Daleware asuala, mis moodustas osariigi Delaware;
Lõuna-kolooniad:
- Marylandi provints, mis moodustas osariigi Maryland,
- Virginia asuala ja dominioon, mis moodustas osariigid Virginia, Lääne-Virginia ja Kentucky,
- North Carolina provints, mis moodustas osariigi Põhja-Carolina,
- South Carolina provints, mis moodustas osariigi Lõuna-Carolina,
- Georgia provints, mis moodustas osariigi Georgia ning katked Alabamast ja Mississippist.
Vaata ka
