 |
See artikkel on külast Jõgeva maakonnas. Teiste tähenduste kohta vaata Kalana. |
Kalana on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Kalana läheduses asub ajalooline maalinn (Kalana linnamägi). Kirjalik esmamainimine pärineb 16. sajandist. Küla on tuntud lubjakivi kaevanduse ja piimatootmise poolest.
Nimi
Küla esmamainimisel 1514. aastal oli selle kirjapilt Kallelinde, 1583. aastal Kalalina. Rootsi ajal oli küla tuntud kui Kalalinn. 1839. aastal oli küla tuntud kui Kallalin, 1900. aastal juba kui Kalana.[4][5]
Küla nimi on olnud kaheosaline, algusosa oli arvatavasti isikunimi. Kalanat on seostatud Kalevi nimega (Kalevanlinna › Kallalinna › Kalana), kuid võimalik on ka nimel Karl põhinev mugand, mis levis üle Euroopa pärast Karl Suurt. Nime järelosa aluseks on linna, mis on lühenenud kujule -na.[4]
Rahvastik
Kalana asub 10 kilomeetrit Põltsamaalt, 25 Jõgevalt, 65 Tartust ja 130 Tallinnast. Küla trendideks on olnud rahvastiku vananemine, elanikkonna lahkumine linnadesse ja pendelränne lähimate keskuste vahel. Lähedus Põltsamaale on orienteerinud külaelu Põltsamaa suunas, kuigi Kalana on olnud ka väike kohalik tõmbekeskus.[5]
Küla väiksuse tõttu on suur osa teenuseid külla väljaspoolt küla. Küla postiteenus on pandud kinni, päästeteenust pakub külas Jõgevamaa Päästeteenistus, avalikku korda tagab külas Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna Põltsamaa jaoskond. Kalana noored käivad koolis Pisisaare Algkoolis. Külas on viis kortermaja ja ühisveevärgi süsteemid, reovesi suunatakse kolme biotiiki.[5]
| Aasta | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2006 | 2007 | 2019 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Rahvaarv | 152 | 149 | 130 | 128 | 120 | 115 | 94 |
Majandus
Kalana küla on piirkonnas tuntud oma lubjakivi poolest, mida nimetatakse ka Kalana marmoriks. 20. sajandi alguseni kasutati marmorit Meleski klaasivabrikus toorainena. Vähemal määral tehti temast ka põletatud lupja. Kuna marmor on sageli lõhenenud suhteliselt väikesteks tükkideks, pole see suuresti kasutuses. Suuremaid plaate kasutasid kohalikud kohati ka kohalikul kalmistul hauaplaatidena.[6]
Kalanas olevat pae- ja lubjakivi kaevandatakse Otisaare paekarjääris siiani, peamiselt teeb ettevõte Kaltsiit sellest mitmes jämeduses killustikku.[5] Ettevõte on soovinud ka karjääri laiendada, kuid on sellest loobunud kohalike vastupanu tõttu.[7] Karjäär on üks väheseid kohti maailmas, kus on leitud Siluri ajastust pärit kivistunud vetikad, mis on enam kui neljasaja miljoni aasta vanused.[8][9]
Piirkondlik suurtööandja on külas asuv lehmi kasvatav Kalana suurfarm, mis kuulub firma Pajusi ABF AS-ile. Ettevõte tekkis kolhoosi osakonna erastamisel 1993. aastal, Kalana suurfarm omandati 2001. aastal.[10] 2016. aastal kuulus ettevõttele umbes 1000 lehma. Toodetud piim saadetakse piimatoodete toormeks E-Piimale.[11]
2000. aastani tegutses külas kaks poodi, seejärel suleti neist Põltsamaa Majandusühistu oma.[12] Kalanas tegutseb jätkuvalt ettevõtte Kaltsiit kauplus, lisaks tegutseb uus, 2013. aastal avatud pood, sõdadevahelisel perioodil poena kasutatud hoones.[13][14]
Looduskaitse all on Kalanas maastikuelemendi kaitseks Kebjamägi ja küla kalmistu.[5]
Ajalugu
Varasemad asustusjäljed Kalana läheduses olnud linnamäel pärinevad 5.–6. sajandist pKr. Linnus hävis tules, uus valmis teise aastatuhande algussajanditel.[15] Kalana linnus oli muinasajal Mõhu maakonnas Pajusi piirkonna kohalik keskus. Linnamäel on säilinud otsavallid tänaseni, kuid seda katab umbes 70-aastane mets. Piirkond ristiti 1220. aastal ja jäi Liivi ordule.[5]
Kirjalik Kalana küla esmamainimine pärineb 1514. aastast.[4] Rootsi võimu algul läänistati küla 1601. aastal 11 adramaaga. Küla oli tollal Viljandimaa põhjapoolseima Pajusi valla keskus.[5]
Küla ja selle ümbrus püsis põllumajanduslikuna ka Venemaa vallutuse järel 18. sajandil. Piimakarjamajanduse arengu tõttu ehitati piirkonnas meiereisid. 19. sajandil osteti talusid piirkonnas päriseks üleüldiselt edukalt.[5]
Eesti iseseisvuse ajal tegutses külas 1940. aastani Pajusi-Kalana Piimaühing.[5] 1929. aastal avaldas insener R. Sibul töö, milles tutvustas leitud Kalana marmorit.[16] 1931. aastal hakkasid piirkonnas marmori uurimistööd.[17] 1930. aastatel suleti Kalana algkool. Kooli taasavamist taotleti 1939. aastal ja kool tegutses lühiajaliselt taas Nõukogude ajal.[18][19]
Nõukogude okupatsiooni ajal oli küla Pajusi külanõukogu koosseisus, mis pärast maakondade kaotamist oli kõigepealt Põltsamaa, selle likvideerimise järel Jõgeva rajooni koosseisus.[5] Aastatel 1977–1997 oli Kalana külge liidetud Mõisaküla.[20]
Eesti iseseisvuse taastamise järel sai Kalana taas Pajusi valla koosseisu, 1996. aastal sai külast valla halduskeskus. Vallavalitsus sai tööruumid endisaegse vallamaja ruumides. Vallakeskusena korraldati Pajusi valla laulu- ja tantsupidu Kalanas.[5]
Pärast omavalitsuste omavalitsuste haldusreformi on Kalana 2017. aastast Põltsamaa valla koosseisus.[4] Valdade ühinemise järel jäi esialgu Kalanasse üks Põltsamaa valla teenuskeskus, kuid see suleti 2018. aastal.[21]
Galerii
Aidu-Kalana-Põltsamaa tee (2022)
Umbusi jõgi Kalanas (2024)
Kalana mälestuskivi Hans Silbermannile (2012)
Kalana linnamägi (2022)
Linnamäe kirjeldus (2022)
Kalana vana karjäär (2022)
Kalana vana karjäär (2022)
Viited
- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet. Vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- 1 2 3 4 "Kalana". Eesti Keele Instituut: Dictionary of Estonian Place names. Vaadatud 24. mail 2026.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 "PAJUSI VALLA ARENGUKAVA" (PDF). Riigi Teataja. 2007.
- ↑ Jürgenson, E. (27. märts 1969). "Kalana marmor". Punalipp. Nr 37. Lk 3.
- ↑ Kask, Merike (3. jaanuar 2003). "Kalana elanikud ei soovi uut karjääri". Vali Uudised. Nr 1. Lk 3.
- ↑ Käärt, Ulvar (18. november 2009). "Paekarjäär peitis üliharuldast loodusimet". Eesti Päevaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2009.
{{uudiseviide}}: CS1 hooldus: sobimatu URL (link) - ↑ Mastik, Viirika (15. juuli 2016). "Kalana karjäär kui geoloogide kullaauk". Vali Uudised. Lk 5.
- ↑ Oja, Matti (19. mai 2001). "Kalana farm pole enam tondiloss". Vali Uudised. Nr 39. Lk 2.
- ↑ "Lembit Paal: meie ei virise, vaid tegutseme". Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. 20. september 2016.
- ↑ "Kalana kauplus lõplikult suletud". Vali Uudised. 19. juuli 2000. Lk 3.
- ↑ Alev, Mati (29. mai 2013). "Kalana kauplus taas avatud". Vali Uudised. Nr 40. Lk 3.
- ↑ "Kalana kauplus rõõmustab kohalike kõrval ka läbisõitjaid". Pajusi Valla Leht. Nr 1. 28. aprill 2016. Lk 3.
- ↑ Lavi, Ain (9. november 2001). "Kalana – kas Mõhu muistne keskus?". Vali Uudised. Lk 6-7.
- ↑ "Kalana marmor". Päewaleht. Nr 6. 7. jaanuar 1930. Lk 2.
- ↑ "Kalana marmor uurimisel". Sakala. Nr 113. 1. oktoober 1931. Lk 6.
- ↑ "Kalana algkooli ei avata". Sakala. Nr 37. 29. märts 1939. Lk 4.
- ↑ Pavlova, E. (28. september 1951). "Esile tõsta paremate Põltsamaa rajooni koolide töökogemusi". Nõukogude Õpetaja. Nr 39. Lk 4.
- ↑ "Mõisaküla". Eesti Keele Instituut. Vaadatud 25. mail 2026.
- ↑ Kelder, Taavi (29. juuni 2018). "Vallavolikogu arutas Kalana teenuskeskuse sulgemist". Vali Uudised. Nr 49. Lk 2.