 |
See artikkel räägib eesti sportlasest ja poliitikust; teiste samanimeliste kohta vaata lehekülge Jüri Tamm (täpsustus) |
Jüri Tamm (5. veebruar 1957 Pärnu – 22. september 2021) oli eesti poliitik ja kergejõustiklane (vasaraheitja).
1980. aastal püstitas ta vasaraheite maailmarekordi.[1] Tema nimele kuulub Eesti rekord vasaraheites (84.40).
Ta võitis olümpiamängudel (Moskva 1980, Soul 1988) kaks pronksmedalit ja maailmameistrivõistlustel (Rooma 1987) hõbemedali.
Tamm kuulus seitse hooaega järjest vasaraheitjate maailma esikümnesse.[1]
Pärast edukat sportlaskarjääri ehitas Tamm maja ja elektriauto, kirjutas raamatu, töötas riigikogus, oli ettevõtja ja spordijuht, rahvusvahelise energiajulgeoleku foorumi ja elektriautode ralli korraldaja, heategevusliikumise eestvedaja ja Monaco aukonsul.[2]
Lapsepõlv ja noorus
Jüri Tamm proovis nooruses jalgpalli mängida ja käis maadlustrennis, aga talle ei meeldinud otsene kehaline kokkupuude.[3]
Oma suureks eeskujuks pidas Jüri oma isa Augustit. Rongiõnnetuse tõttu käe kaotanud August Tamm on ühe käega teivast hüpanud 3.10 ja selle tulemusega püstitas ta maailmarekordi.[4]
Vasara andis Tammele esimest korda kätte kehalise kasvatuse õpetaja. Esimene heide ei õnnestunud, vasar maandus söehunnikusse.[3] Kergejõustiku juurde jõudis Tamm alles 8. klassis, vasaraheide hakkas pärast paari trenni väga meeldima.[2]
Tema esimesed treenerid olid kehalise kasvatuse õpetaja Ando Palginõmm ja Tõnis Lukk.[1]
Murranguliseks kujunes 1975. aasta, Jüri kolis siis Kiievisse ja hakkas harjutama olümpiavõitja Anatoli Bondartšuki juures.[2] Sealses treeningurühmas harjutas ka Juri Sedõhh, meeste pikk sõprus algas 1970. aastate teisel poolel.[4]
Viie esimese Kiievi aastaga tõusis Tamm maailmaklassi, viies isikliku rekordi 66.86 pealt 80.46-ni.[4]
Kuni 1990. aastani elas Tamm Kiievis ja treenis Bondartšuki käe all.[1]
Haridus
Tamm lõpetas 1975. aastal Pärnu 1. Keskkooli ja 1979. aastal Kiievi Kehakultuuri Instituudi.[5]
Sportlaskarjäär
Jüri Tamm püstitas 1980. aastal maailmarekordi (80.46). Rekord püsis Tamme nimel küll ainult paarkümmend minutit, sest samal võistlusel heitis Juri Sedõhh 80.64 ning võttis rekordi enda nimele.[3]
1984. aastal oli Tamm elu parimas vormis, aga Nõukogude Liit boikoteeris Los Angelese olümpiamänge.[4] Saamata jäi kindlana tundunud medal.
1985 – maailma karikavõistluste võitja ja Euroopa karikavõistluste võitja
1987, 1988 – NSVL-i meister.
1991, 1993, 1994 – Eesti meister vasaraheites.
1996. spordiaasta galal jättis Jüri Tamm tippspordiga hüvasti.[4]Suvel oli ta osalenud Atlanta OM-il ning sai seal 26. koha.
Saavutused
kuld Juri Sedõhh (81.80), hõbe Sergei Litvinov (80.64)[4]
kuld Sergei Litvinov (84.80), hõbe Juri Sedõhh (83.44)[4]
- 1983 kuldmedal
- 1981 hõbemedal
Karjäär poliitikuna
1999. aastal sai Jüri Tammest Riigikogu liige.[1] Ta oli IX, X ja XI Riigikogu liige (1999–2011). Ta pääses XI Riigikokku asendusliikmena pärast Liina Tõnissoni loobumist Riigikogu liikme kohast oktoobris 2007. Tamm kuulus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ning Eesti-Hiina parlamendirühma, Eesti-Ukraina parlamendirühma ja Eesti-Hispaania parlamendirühma. Ta kuulus detsembrini 2010 Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. 7. detsembril 2010 teatas, et lahkub nii Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast kui ka SDE riigikogu fraktsioonist.[6]
Ühiskondlik tegevus
- Eesti Olümpiakomitee asepresident (2001–2008 ja 2016–2020)
- Eesti Sportlaste Ühenduse asutajaliige ja esimees
- Vanalinna Rotary klubi liige
- Monaco Vürstiriigi aukonsul Eestis (2007–2013)
- Ukraina Olümpiakomitee presidendi Sergei Bubka kantselei direktor (2012–2015)
Tunnustus
- 2003 – Hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More teenetemärk Cruz de Oficial
- 2006 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[7]
- 2013 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
Isiklikku
Jüri Tamme abikaasa on Inna Tamm, neil on tütar Anna ja poeg Ivo Van Tamm.[3]
Perekond elas kuni 1991. aastani Kiievis, seejärel koliti aastaks Eestisse. Hispaanias elati 1992–1995.[4]
Jüri Tamm on maetud Harku valla, Rannamõisa kalmistule.[5]
Viited
- 1 2 3 4 5 Lääne, Tiit (2006). Eesti olümpiamedalivõitjad 1912-2006. Tallinn. Lk 118–119. ISBN 978-9949-427-25-3.
- 1 2 3 Tserp, Deivil (2018). Heiteareenide sangarid. Lk 237–247. ISBN 978-9949-597-80-2.
- 1 2 3 4 Tserp, Deivil (2010). Eesti kergejõustiku kullakamber. Lk 205–215. ISBN 978-9949-21-487-7.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 Karuks, Tiit (2022). Jüri Tamm kirega elus ja spordis. ISBN 978-9916-702-28-4.
- 1 2 "Jüri Tamm". esbl.ee. 21.5.2023. Vaadatud 21. mai 2023.
- ↑ Riigikogu liige Jüri Tamm lahkub sotside ridadest
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).