TÄNA AJALOOS, 24. juuli ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna

Harry Edward Kane (sündinud 28. juulil 1993 Leytonstone'is) on Inglismaa jalgpallur, kes mängib ründajana Saksa kõrgliiga klubis Müncheni Bayern ja Inglismaa jalgpallikoondises.^[1]

Kane on võitnud hooaegadel 2015/2016, 2016/2017 ja 2020/2021 Premier League'i Kuldsaapa, olnud Bundesliga parim mängija 2024/2025 ning võitnud Euroopa Kuldsaapa hooaegadel 2023/2024 ja 2025/2026.

Klubikarjäär

2011–2015

Kane debüteeris Tottenhami rivistuses 25. augustil 2011, kui mängiti UEFA Euroopa Liiga raames Šotimaa klubiga Heart of Midlothian.

Hooajal 2010–11 mängis ta laenulepinguga Leyton Orientis, 2011–12 laenul Millwallis ja 2012–13 esimese poole hooajast laenul Norwich Citys ning teise poole Leicester Citys.

Alates 2014–15 hooajast mängis Kane Tottenhami põhirivistuses. Ta valiti 2015. aasta jaanuaris ning veebruaris Premier League'i kuu parimaks mängijaks. Lüües kõikide sarjade peale 31 väravat, millest 21 olid liigas, nimetati Kane PFA aasta noormängijaks.

2016–2018

Hooajal 2015–16 lõi Kane liigas 25 väravat, mille eest võitis ta ka oma karjääri esimese Premier League'i Kuldsaapa. 2016. aasta märtsis nimetati ta taas Inglismaa kõrgliiga kuu parimaks mängijaks.

Kane võitis juba järgmisel hooajal oma teise Kuldsaapa, kui lõi Premier League'is 29 ja kõikide sarjade peale 35 väravat.^[2]

9. septembril 2017 lõi Kane Evertoni vastu oma 100. värava Tottenham Hotspur FC eest kõigi võistlusmängude arvestuses.^[3] 13. septembril 2017 lõi ta kaks väravat UEFA Meistrite Liiga kohtumises Dortmundi Borussiaga, aidates oma koduklubi 3:1 võiduni Wembley staadionil.

Jaanuaris 2018 lõi ta kaks väravat 4:0 koduvõidumängus Evertoni vastu ning temast sai meeskonna ajaloo parim väravakütt Premier League'is, ületades Teddy Sheringhami senise rekordi 97 väravat.^[4] 4. veebruaril lõi Kane lisaajal penalti, viigistades FC Liverpooliga seisuks 2:2, mis oli tema 100. Premier League'i värav. Ta saavutas sajanda liigavärava rekordi 141 mänguga, jäädes alla vaid Alan Shearerile, kellel kulus selleks 124 mängu.^[5] 8. juunil sõlmis Kane uue lepingu, mis hoidis teda klubis kuni 2024. aastani.

2019–2020

1. jaanuaril 2019 lõi ta avavärava Cardiff City vastu ning selle väravaga sai temast esimene mängija, kes oli löönud värava iga Premier League'i meeskonna vastu, kellega ta on kohtunud.^[6]

Kane lõi märtsis 2019 Meistrite Liiga 1/8-finaali võõrsilmängus Dortmundi Borussia vastu ainsa värava, kindlustades klubi 4:0 võidu kahe mängu kokkuvõttes ja edasipääsu Meistrite Liiga veerandfinaali. See värav tegi temast ka klubi parima väravaküti Euroopa sarjades 24 löödud väravaga.^[7] Seejärel jäi ta vigastuse tõttu hooaja lõpumängudest eemale.

1. jaanuaril 2020 sai Kane 0:1 kaotusmängus Southamptonile reielihase vigastuse, mis vajas nõudis operatsiooni ning jättis ta jättis ta mitmeks kuuks mängudest eemale. Septembris 2020 hooajal saavutas Tottenham kaotusseisust võidu 5:2 Southamptoni üle, kus Kane lõi ise värava ja andis neli väravasöötu Son Heung-minile. See oli esimene kord Premier League'i ajaloos, kui mängija on andnud ühele ja samale meeskonnakaaslasele ühes mängus neli resultatiivset söötu. Kane'ist sai kõigest kuues mängija Premier League'i ajaloos, kes on ühes mängus andnud neli väravat resultatiivset söötu ja esimene Inglismaa mängija, kes seda tegi.^[8]

Kane lõi enda 200. värava oma 300. mängus Tottenham klubi eest 3:1 võidumängus Razgradi Ludogorets üle UEFA Euroopa Liiga alagrupiturniiril. Detsembris 2020 lõi Kane värava Tottenhami 2:0 võidumängus rivaali Arsenali üle (nn Põhja-Londoni derby mäng). See oli ka Kane'i 100. koduväljaku värav Tottenhami eest kõigis võistlustes ning tema 250. karjäärivärav nii klubi kui ka koondise mängude arvestuses kokku.^[9]

2021–2022

23. mail 2021 lõi ta värava 4:2 võidumängus Leicester City üle, saavutades oma hooaja 23. värava ja võites karjääri kolmanda Premier League'i Kuldsaapa auhinna. Ta võitis ka Premier League'i hooaja parima mängujuhi auhinna hooaja jooksul antud suurima söötude arvu eest, saades esimeseks mängijaks, kes võitis samal hooajal nii Kuldse Saapa kui ka Mängujuhi auhinna pärast mängujuhtide auhinna kasutuselevõttu 2018. aastal.^[10]

Hooajale 2021/2022 eelnes klubi vaidlus Kane'iga tema soovi üle Tottenhamist lahkuda Manchester City FC-sse. Manchester City 127 miljoni naelsterlingi suurune pakkumine lükati tagasi.

26. augustil tegi Kane hooaja esimese mängu UEFA Konverentsiliigas Portugali klubi Paços de Ferreira vastu. Ta lõi 3:0 võidumängus kaks väravat, kindlustades meeskonna edasipääsu alagrupiturniirile. 30. septembril, alagrupiturniiri teises mängus, tegi ta Sloveenia klubi Mura vastu 20 minutiga kübaratriki, tulles vahetusest platsile ja aidates võita tulemusega 5:1. See oli tema esimene kübaratrikk UEFA Konverentsiliigas ja tegi Kane'ist esimese mängija, kes teinud kübaratriki kõigi kolme suure UEFA klubiturniiri mängus (UEFA Meistrite liiga, UEFA Euroopa Liiga ja UEFA Konverentsiliiga).

16. märtsil 2022 lõi Kane värava 2:0 võidumängus Brightoni vastu, viies oma Premier League'i võõrsil löödud väravate arvu 95-ni, ületades Wayne Rooney rekordi enim võõral väljakul löödud väravate osas.^[11] Sügisel 2022 sai Kane enda nimele rekordi ühe Premier League'i klubi eest löödud väravate arvus. Ta lõi Wolverhampton Wanderersi vastu mängu ainsa värava, saades esimeseks mängijaks, kes lõi Premier League'is ühe klubi eest 185 väravat (varasem rekord 184 oli Sergio Agüero nimel).

2023–2024

11. märtsil 2023 lõi Kane oma 269. ja 270. värava Premier League'is, lüües kaks väravat 3:1 võidumängus Nottingham Foresti vastu, mis oli Tottehami klubi rekordiks. 2022/2023 hooaja lõpetas ta Erling Haalandi järel teisel kohal, kui lõi 30 väravat, kuid sai esimeseks mängijaks, kes lõi kahel eraldi 38 mängust koosneval Premier League'i hooajal 30 väravat.^[12]

2023. aasta suvel, kui tema leping Tottenhamiga kehtis veel üks aasta, tegi Müncheni Bayern klubile mitu pakkumist Kane'i kohta. 10. augustil teatati, et Bayern ja Tottenham olid Kane'i osas põhimõtteliselt kokkuleppele jõudnud tehingus, mille väärtus oli üle 100 miljoni euro (86,4 miljonit naela).^[13] 23. septembril tegi Kane oma esimese kübaratriki Bayerni eest ja andis kaks resultatiivset söötu 7:0 võidumängus VfL Bochumi vastu, viies oma liigaväravate arvu seitsmeni ja püstitades uue klubirekordi mängija löödud väravate arvu poolest oma esimeses viies Bundesliga mängus.

Kolme löödud väravaga 4. novembril 2023 Dortmundi Borussia (4:0) vastu oli Kane'il pärast kümmet Bundesliga mängu 20 punkti (15 väravat, viis resultatiivset söötu). Alates söötude lugemise algusest hooajal 1988/89 polnud ükski mängija oma esimeses kümnes mängus kogunud nii palju punkte. Kakskümmend punkti oma kümne esimese mängu järel oli samuti uus Bundesliga rekord. Ka viisteist väravat kümne Bundesliga mängu järel oli uus rekord.^[14] Oma 18. liigaväravaga võidumängus FC Kölni üle 24. novembril sai temast Bundesliga ajaloo parim inglane ühe hooaja mängudes, edestades Kevin Keeganit ja Jadon Sanchot.

9. märtsil 2024 saavutas Kane oma neljanda kübaratriki põhihooajal, alistades Mainz 05. See esitus tegi temast esimese debüütmängija liigas, kes oli löönud kaheksas erinevas mängus vähemalt kaks väravat. Märtsis tõusis tema löödud väravate 31 väravani, millega ta purustas Uwe Seeleri rekordi, kes oli Bundesliga debüüthooajal löönud 30 väravat. Tema 36 väravat hooaja lõpuks tegid ta Euroopa Kuldsaapa võitjaks, saades sellega teiseks Inglismaa mängijaks pärast Kevin Phillipsit.

22. novembril tegi Kane FC Augsburgi vastu kübaratriki, saades Bundesligas 43 mänguga kiireimaks mängijaks, kes jõudis 50 väravani (ületades Erling Haalandi rekordi 50 väravat 50 mängus).^[15] Tema järgmiseks Bundesliga rekordiks oli 55 väravat 50 mängus pärast seda, kui ta lõi kaks väravat Holstein Kieli vastu 4:3 võidumängus.

2025–2026

11. mail 2025 tähistas Kane Bayerniga tähistas Bundesliga tiitlivõitu. Kane lõpetas teist hooaega järjest parima väravakütina ja nimetati Bundesliga hooaja parimaks mängijaks. 16. augustil 2025 võitis ta Saksamaal teise tiitli, lüües värava Franz Beckenbaueri superkarika finaalis 2 :1 võidumängus VfB Stuttgarti üle.

2025/2026 hooaja UEFA Meistrite Liiga mängus lõi Kane Chelsea vastu kaks väravat, aidates mängu 3:1 võita ning sai Meistrite Liigas enim väravaid ja resultatiivseid sööte andnud inglaseks (David Beckhami edestades) ning alles kolmandaks mängijaks (pärast Cristiano Ronaldot ja Neymari), kes on Meistrite Liigas kahe erineva klubi eest löönud 20 või enam väravat.^[16]

26. septembril 2025 lõi Kane kaks väravat 4:0 võidumängus Bremeni Werderi üle ning temast sai 21. sajandil jalgpallur, kes jõudis kiireima 100 väravani ükskõik millise Euroopa viie parima liiga klubi eest, olles seda teinud 104 mängus, ületades Cristiano Ronaldo ja Erling Haalandi eelmise rekordi (105 mängu). Kane'ist sai ka esimene mängija Bundesliga ajaloos, kes realiseeris oma 18 esimest penaltit. Ta oli löönud ka värava kõigi 20 meeskonna vastu, kellega ta Bundesligas on kohtunud.^[17] 6. detsembril 2025 tegi ta oma kümnenda Bundesliga kübaratriki 5:0 võidumängus Stuttgarti vastu, püstitades rekordi kõigest 76 mängu järel. 21. detsembril saavutas ta Bundesligas 100 punkti tähise (81 väravat ja 19 resultatiivset söötu), lüües lisaminutil värava 4:0 võidumängus Heidenheimi üle, tehes seda 78 mängu jooksul ja ületades Roy Makaay eelmise rekordi (113 mängu).

14. veebruaril 2026 lõi Kane kaks väravat 3:0 võidumängus Bremeni üle, saavutades seeläbi oma karjääri 500. värava 743 mängus, millest 100 oli löödud penaltist. 19. aprillil lõi ta värava 4:2 võidumängus Stuttgarti üle, kindlustades klubile 35. ja endale teise Bundesliga tiitli. Ta lõi kokku 36 väravat olles resultatiivseim mängija kolmandat hooaega järjest.

Koondisekarjäär

Kane on esindanud Inglismaad nii U17-, U19-, U20- kui ka U21-koondises.

Inglismaa täiskasvanute koondises debüteeris Kane 27. märtsil 2015 Leedu vastu. Ta lõi samas mängus ka oma debüütvärava.

2016. aastal esindas Kane Inglismaad Euroopa meistrivõistlustel, kus langeti kaheksandikfinaalis Islandi vastu.

13. juunil 2017 lõi ta kaks väravat sõpruskohtumises Prantsusmaaga. Inglased kaotasid võõrsil 2:3.

2018. aasta maailmameistrivõistluste esimeses alagrupimängus 18. juunil võitsid inglased Kane'i kahe värava toel Tuneesiat 2:1.^[18] 24. juunil toimunud teises alagrupimängus Panama vastu tegi Kane kübaratriki. Ta sai sellega esimeseks Inglismaa mängijaks pärast Ron Flowersit (1962), kes on maailmameistrivõistluste kahes esimeses mängus värava löönud, lisaks esimeseks Inglismaa mängijaks, kes on alagrupiturniiril löönud neli väravat, ning üheks kolmest Inglismaa mängijast Geoff Hursti (1966) ja Gary Linekeri (1986) kõrval, kes on maailmameistrivõistlustel teinud kübaratriki.^[19] Kaheksandikfinaalis lõi ta penaltist värava Colombia vastu.^[20] Inglismaa sai turniiril neljanda koha. Kane'i kuus väravat turniiril teenisid talle aga auhinna Golden Boot kui maailmameistrivõistluste parimale väravakütile.^[21]

2021. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängudes Kane oli esimene inglane, kes lõi värava igas valikvooru mängus, kokku kaksteist väravat. Finaalturniiril lõi ta väravaid sõelmängudes: 1/8 finaalis ühe Saksamaa vastu, veerandfinaalis kaks Ukrainale ja poolfinaalis võiduvärava Taani vastu (2:1). Finaalis kaotati normaalaja järel (1:1) penaltitega Itaaliale (2:3), kusjuures Kane oma penalti realiseeris. See oli esimene suurturniir pärast 1966. aastat, kui Inglismaa jõudis finaali.^[22]

Kataris peetud 2022. aasta maailmameistrivõistlustel lõi Kane kaks väravat, millega jõudis järele Wayne Rooneyle kuulunud parima väravaküti rekordile, 53 väravat koondise mängudes. Inglismaa jõudis veerandfinaali, kuid langes mängus Prantsusmaa vastu välja pärast seda, kui Kane eksis oma teise penalti realiseerimisel 1:2 kaotusseisus 84. minutil (esimese lõi sisse 54. minutil).^[23]