Gran Canaria on Hispaaniale kuuluv vulkaanilise päritoluga saar Atlandi ookeanis, Aafrika looderanniku lähedal asuva Kanaari saarte suuruselt kolmas ja rahvaarvult teine saar.^[1]

2023. aasta seisuga oli saarel 862 893 elanikku, mis moodustab ligikaudu 40% kogu Kanaari saarestiku rahvastikust. Saare keskus Las Palmas de Gran Canaria on Kanaari saarte suurim ja Hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More suuruselt üheksas linn.^[1] 2014. aastal külastas Gran Canaria saart 3,58 miljonit turisti.^[2]

Gran Canaria asub Atlandi ookeanis Makaroneesia piirkonnas, umbes 150 km kaugusel Aafrika rannikust ja ligikaudu 1350 km kaugusel Euroopast.^[3] Saare pindala on 1560 km² ja selle kõrgeim punkt, Morro de la Agujereada, ulatub 1956 meetrit üle merepinna.^[4] Sageli peetakse kõrgeimaks tipuks naabruses asuvat Pico de las Nievest (1949 m)^[5], mis on aga tegelikult saare kõrguselt teine tipp.

Gran Canaria on pindalalt ja kõrguselt Kanaari saarestiku kolmas saar – pindalalt on suuremad Tenerife ja Fuerteventura ning kõrguselt Tenerife (Teide) ja La Palma (Roque de los Muchachos). Rahvaarvult on Gran Canaria Hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More kolmas saar Tenerife ja Mallorca järel.^[6]

Antiikajal asustasid Gran Canariat Põhja-Aafrika päritolu kuanšid (Canarii), kes võisid saarele jõuda juba 500 aastat eKr.^[7] Saare esimesed asukad elasid isoleerituna kuni 14. sajandini, mil eurooplased hakkasid saart sagedamini külastama.^[8]

Kuanšide isolatsioon lõppes 15. sajandil, kui Kastiilia kroon alustas saare vallutamist. Viis aastat kestnud võitlus lõppes 1483. aastal saare liidendamisega Kastiilia kuningriigiga. Pärast vallutust muutus Gran Canaria strateegiliseks punktiks mereteedel Ameerikasse. Christoph Kolumbus peatus saarel 1492. aastal oma esimesel reisil Uude Maailma, et parandada üks oma laevadest ja täiendada varusid. Järgnevatel sajanditel arenes saare majandus tänu suhkruroo, veini ja hiljem košenillitäide kasvatamisele.^[8]

Saarel on säilinud noori basaltseid vulkaanilisi vorme, nagu tuhakoonused ja laavavoolud, mida tuntakse nimetusega malpaís ("halb maa"). Need maastikud ei olnud põllumajanduslikult kasulikud algasukaile ega hilisematele Hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More asunikele, kuid algasukad kasutasid neid alasid sakraalehitiste püstitamiseks. Üks olulisemaid näiteid on Agaete küla lähedal asuv Maipési nekropol, mis on rajatud umbes 3000 aasta vanusele laavavoolule. See on üks Euroopa suurimaid esiajaloolisi matmispaiku, kuhu on püstitatud üle 700 tumuluse, kasutades ehitusmaterjalina laavaväljalt saadud basaltplokke.^[7]

Lähiajaloost on saarega seotud üks lennundusajaloo traagilisemaid sündmusi. 27. märtsil 1977 plahvatas Gran Canaria lennujaamas pomm, mille tõttu suunati lennud naabruses asuvasse Tenerife lennujaama. See sündmuste ahel viis Tenerife lennukatastroofini, mis on seni suurima ohvrite arvuga õnnetus lennunduse ajaloos.^[9]