TÄNA AJALOOS, 24. juuli ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna

Gazprom (vene keeles: Газпром) on Venemaa riiklik maagaasi kaevandamis-, töötlus- ja tarneettevõte.

Kui 2022. aastal oli ettevõtte netokasum 1,2 triljonit rubla (12,9 miljardit dollarit), siis 2023. aastal jäädi 629 miljardi rublaga (6,9 miljandit dollarit) kahjumisse.^[1]

Ettevõtte peakontor asub Lahta Keskuses, mis on nii Venemaa kui ka Euroopa kõrgeim hoone.

Gazpromi loomine

Gazprom moodustati 1989. aastal NSV Liidu nafta- ja gaasiministeeriumi ühendamisel ja ettevõtte peamiseks tegevusalaks on maagaasi kaevandamine, töötlemine ja tarnimine.

2008. aasta seisuga kontrollis Gazprom 60% kõigist Venemaa ja umbes 17% kogu maailma gaasivarudest^[2]. Gazpromi tõestatud gaasireservide suuruseks hinnati 29 triljonit kuupmeetrit. Tegu oli suurima ettevõttega Venemaal ja maailma suurima gaasitootjaga. Ettevõtte tarnitavast gaasist sõltusid valdava osa Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopa riikide energiasüsteemid.

Gazprom Venemaa poliitika tööriistana

Gazprom asutati 1989. Tänapäeval on tegu avatud aktsiaseltsiga (vene keeles: открытое акционерное общество, OAO), kus viimastel aastatel on taastatud riigi enamusosalus. Riigile kuulub 50% Gazpromi aktsiakapitalist pluss üks aktsia. See võimaldab ettevõtet kasutada majandusliku ja poliitilise surve avaldamiseks Venemaa naaberriikidele, mida on peetud mitme gaasitarnete konflikti põhjuseks alates 2006. aastast. Neist tuntuim on aeg-ajalt uuesti lahvatav Vene-Ukraina gaasitüli. Sarnaseid Venemaa ja tarneriikide vahelistest poliitilistest konfliktidest tingitud konflikte ja Venemaa kütusest sõltumine on teistele riikidele energiajulgeolekuaspektina olnud ka Gruusia, Aserbaidžaani ja Valgevenega.

2010. aasta aprillis avaldatud Forbesi andmete kohaselt oli Gazprom suurimat kasumit teeniv ettevõte maailmas, turuväärtuselt aga alles 31.^[3]

Firma juhatuse esimees on 2001. aastast Aleksei Miller, direktorite nõukogu juhtis aastatel 2002–2008 asepeaminister Dmitri Medvedev. (Formaalselt oli Medvedev ametis 2008. aasta juunini, mil aktsionäride koosolek kinnitas ametisse uue esimehe.) Alates 2008. aastast juhib nõukogu Venemaa esimene asepeaminister Viktor Zubkov.

Gazprom ja Eesti

Eesti gaasivajaduse kattis pikka aega 100%-liselt Gazpromi tarnitav maagaas, mida Eestis müüs edasi varem osaliselt Gazpromile kuulunud ettevõte Eesti Gaas. Kuna aga Eestil puudus alternatiivne gaasitarneallikas, siis müüdi näiteks 2010. aastal gaasi Eestisse kõrgemate hindadega kui neisse Euroopa riikidesse, kellel oli võimalus hankida vedelgaasi. Venemaa ajaleht Kommersant kirjutas, et samal ajal kui Euroopa riigid maksid Gazpromile esimeses kvartalis gaasi eest 265–270 dollarit tuhande kuupmeetri eest, siis nii Eesti kui ka teised Balti riigid maksid 318,2 dollarit.^[4]

Gazpromile kuulus 37% Eesti Gaasist. Teine suurem osanik oli E. ON Ruhrgas, mis oli Gazpromi partner Nord Streami gaasijuhtmes.^[5]

2011. aasta septembris viis Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat mitmes Gazpromilt gaasi importivas Lääne-Euroopa firmas läbiotsimise Kesk- ja Ida-Euroopast gaasi importimise konkurentsi reeglite võimaliku rikkumise uurimisega ning läbiotsimine toimus ka Eesti Gaasis.^[6]

2014. aastal omandas Soome riiklik energeetikaettevõte Fortum E. ON Ruhrgas International GmbH 33,66-protsendilise osaluse, mis viis Fortumi osaluse 51,4 protsenti.^[7] 2016. aastal omandas Eesti ettevõte Infortar kõik Eesti Gaasi aktsiad ning ostutehingu hind ulatus ligi 70 miljoni euroni. Selleks soetati veebruaris Fortumi ja mais Gazpromi osalus.^[8] Seejärel omandati 10% aktsiatest ettevõttelt Itera Latvija^[9] ja oktoobris tehti pakkumine 1,5% omavatele väikeaktsionäridele.^[10] Ostutehingule eelneval aastal andis Eesti Gaas tööd 205 inimesele ning kontserni käive ulatus 130 miljoni euroni.^[11]

Pärast 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse muutus Venemaalt gaasi ostmine Eestis poliitiliselt soovimatuks. Ettevõte Eesti Gaas alustas tarneahelate ümberkorraldamist ja läks suuremas jaos üle veeldatud maagaasi ostmisele, mida hakati tarnima Ameerika Ühendriikidest ja Norrast. Samas osteti torugaasi Lätist ning 2022. aastal oli selle sees veel ka Venemaalt pärinevat maagaasi.^[12]

Eestis tegutsev JetGas on tarninud Gazpromilt veeldatud maagaasi. Veel 2023. aastal ostis ettevõte seda Venemaalt 189 miljoni dollari väärtuses.^[13]