Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 24. juuli ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna

Ürglinnu (Archaeopteryx) kivistis
Geoloogiaüliõpilased lubjakivi väljalt fossiile otsimas

Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivististe uurimisega tegeleb paleontoloogia.

Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta.

Kivistist võib vaadata ka kui kivimis esinevat geoloogilist struktuuri.

Vanimate leitud kivististe vanus on mitu miljardit aastat. Kõige vanemad leitud kivistised kuuluvad stromatoliitidele, kuid nende biogeenne päritolu ei ole üldtunnustatud, sest sarnased moodustised võivad tekkida ka elusorganismide vahenduseta. Seetõttu ei ole ka teadlaste seas üksmeelt vanimate kivististe vanuse osas.

Suurim leitud kivistis kuulub 2003. aastal Tai Taki provintsist avastatud puule. Selle kaevamiseks ja lõpliku kivistunud pikkuse, 72,2 m, määramiseks kulus kaks aastat. Teadlaste sõnul oli puu oma eluajal üle 100 m pikkune.[1]

Eesti kivistised

Teo Lophospira sp. kivistis, mis leitud keskordoviitsiumi Uhaku lademe lubjakivist Tallinnas. Kuulub Eesti Loodusmuuseumi kogusse

Eesti vanaaegkonna settekompleks on väga rikas mitmesuguste kivististe poolest. Tuntumad Eesti kivistised on käsijalgsed (Brachiopoda), trilobiidid (Trilobita), nautiloidid (Nautiloidea) jne.

Vaata ka

Kirjandus

  • Tinn, O. & Meidla, T. 2006. Kuidas tekib kivistis. Eesti Loodus 5: 12–15.

Välislingid

Viited

  1. Philippe, Marc; Boonchai, Nareerat; Ferguson, David K.; Jia, Hui; Songtham, Wickanet (1. aprill 2013). "Giant trees from the Middle Pleistocene of Northern Thailand". Quaternary Science Reviews. 65: 1–4. DOI:10.1016/j.quascirev.2012.12.002. ISSN 0277-3791.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga