Florence Nightingale (12. mai 1820 – 13. august 1910) oli inglise põetaja ja meditsiiniõde, keda peetakse tänapäevase haiguspõetuse ehk õenduse rajajaks. Teda on kutsutud ka "daamiks lambiga". Tema sünnipäev on kuulutatud Rahvusvahelise Õdede Nõukogu poolt rahvusvaheliseks õdede päevaks.

Krimmi sõjas (1853–1856) oli Nightingale haigete ja viga saanud sõdurite põetaja. Tema mitmed kirjeldused sõdurite laatsarettide viletsast olukorrast pälvisid avalikkuses suure tähelepanu. Ta kritiseeris eriti laatsarettide vähest puhtust, värske õhu vähesust, soojuse ebapiisavust, toiduvaliku ühekülgsust ja sõdureile antavast ebapiisavast puhkuseperioodist. Nightingale kritiseeritud puudujääkide parandamine vähendas oluliselt sõdurite suremust välihaiglates.

Aastal 1907 pälvis ta esimese naisena Teeneteordeni.