Eili Sild (aastast 1967 Eili Torga; 26. oktoober 1942 Tallinn – 13. märts 2026) oli eesti näitleja.
Ta lõpetas 1961. aastal Tallinna 7. Keskkooli, 1963. aastal Tallinnfilmi õppestuudio, 1976. aastal Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) ja 2002. aastal pedagoogikakursused Tallinna Pedagoogikaülikooli juures.
Sild töötas aastatel 1963–1980 Viljandi teatris Ugala ja 1980–1996 Vanalinnastuudios ning oli 1995–2007 Tallinna Ühisgümnaasiumi kõnetehnikaõpetaja.[1]
Ta mängis ka telelavastustes ("Tema majesteet komödiant" 1983, "Õnnelik lõpp" 1987) ja filmides ning esines Eesti Raadios (Õhtujutt lastele, Raadioteater jt)[2] ja estraadilaval.
Looming
Teatrirolle
- 1963 Venta Vīgante "Põuavälgud" (Gunta)
- 1964 Boris Kabur "Rops" (Rops)
- 1965 Gunnars Priede "Öised mõtted" (Baiba)
- 1965 Oskar Luts / Andres Särev "Äripäev" (Teele)
- 1966 Eduard Vilde / Priit Raudkivi "Kippari unerohi" (Maarja)
- 1966 Aldo Nicolaj "Karjäär Itaalia moodi" (Amelia)
- 1966 Janis Rainis "Puhu tuul!" (Barba)
- 1967 Erskine Caldwell "Tubakatee" (Ellie-May Lester)
- 1968 Maksim Gorki "Veidrikud" (Jelena)
- 1969 Oskar Luts / Heino Torga "Suvi" (Teele)
- 1971 Astrid Lindgren "Armastus nii ja teisiti" (Klas)
- 1972 August Jakobson "Viirastused" (Edith Lepik)
- 1973 Ardi Liives "Tormihoiatus" (Linda)
- 1975 Hella Wuolijoki "Niskamäe noorperenaine" (Loviisa)
- 1976 Fjodor Dostojevski / Pēteris Pētersons "Idioot" (Nastasja Filippovna)
- 1978 Hella Wuolijoki "Niskamäe Heta" (Loviisa)
- 1978 Molière "Misantroop" (Arsinoë)
- 1978 Henrik Ibsen "Rosmersholm" (Rebekka)
- 1979 Terence Rattigan "Pärand oma rahvale" (Emma Hamilton)
- 1981 Friedrich Dürrenmatt "Füüsikud" ( Lina Rose)
- 1982 Semjon Zlotnikov "Naised" (Fuuria)
- 1984 Jean Anouilh "Tuuleiil" (Nenette)
- 1985 Bertolt Brecht "Švejk Teises maailmasõjas" (Anna Kopecka)
- 1985 Eduardo de Filippo "Silinder" (Bettina)
- 1987 Nikolai Gogol "Revident" (Hlopova)
- 1988 Joseph Kesselring "Hapu vein ja sinihape" (Martha)
- 1990 Simon Gray "Finaal" (Daisy)
- 1991 Achille Campanile "Vaene Piero" (Jone)
- 1992 Jean Anouilh "Orkester" (Kontrabass)
- 1997 A. H. Tammsaare / Ago-Endrik Kerge "Vanade ja noorte lugu" (Mari)
- 1998 Molière "Naeruväärsed eputised" (Marotte)
Filmi- ja telesarjarolle
- 1964 "Põrgupõhja uus Vanapagan", mängufilm, Maia
- 1965 "Külmale maale", telemängufilm, Virgu Mari
- 1966 "Kirjad Sõgedate külast", mängufilm, Ruudi naine
- 1971 "Tuuline rand", mängufilm, Leena
- 1977 "Reigi õpetaja", mängufilm, Perenaine
- 1987 "Metsluiged", mängufilm, Nõid
- 1988 "Karavan liigub edasi", muusikafilm
- 1988 "Vernanda", mängufilm, kõrvalroll
- 1988 "Nõid", lühifilm, kõrvalroll
- 1991 "Обнажённая в шляпе" (Venemaa), mängufilm, Анна Спиридоновна
- 1992 "Lammas all paremas nurgas", mängufilm, Naine taarapunktis
- 1993 "Hysteria" (Soome), mängufilm, Ninja naine
- 2001 "Õnne 13", telesari, Ellen
- 2010 "Kättemaksukontor", telesari, Naaber
- 2010 "Kelgukoerad", telesari, Aita
- 2011 "Ühikarotid", telesari, Vanainimene
- 2012 "Vaba maa", lühifilm, Ilme
- 2017 "Nukumaja", telesari, Mia
- 2018 "Pank", telesari, episoodides
- 2021 "Tulilind", mängufilm, Vana naine
Tunnustus
Isiklikku
Ta oli 1967. aastast abielus Heino Torgaga (1933–2012). Nende tütar Mari Torga on teatrimänedžeriks õppinud sünkroontõlk.[3]
Viited
- ↑ Eili Sild Eesti Teatriliit
- ↑ Õhtujutt. Memme musi
- ↑ Kadri Penjam. Mari Torga ringiga tagasi Vene teatris: „Möödas on aeg, kui tööd sai rabatud vaid raha nimel.“ Naisteleht, 28.11.2024.
Välislingid
- Eili Sild andmebaasis IMDb
- Eili Sild Eesti filmi andmebaasis
- Eili Sild Eesti Teatriliit
- Eili Sild mängufilmis "Põrgupõhja uus Vanapagan" Foto. Ajapaik
- Pierre Chesnot. "Kes aevastas?" Vanalinnastuudio teatrietendus, 1984
- "Vabakutselised. Eili Sild-Torga" raadiosaade, ERR, 5. detsember 2006