Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 24. juuli ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna

Eha Pärg (27. aprill 1955 Tallinn15. mai 2025) oli eesti laulja (sopran) ja laulupedagoog.

Haridus

Eha Pärg lõpetas 1973. aastal kuldmedaliga Tallinna 45. Keskkooli ja 1983. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialal (Heino Kaljuste klass) ja 1985. aastal lauluerialal (Tiiu Levaldi klass). Täiendas end 1985–1986 Läti Konservatooriumis Ljudmilla Rjabova-Brauni käe all ning osales mitmesugustel koorijuhtide ja muusikaõpetajate täiendkoolitustel.[1]

Töökäik

Aastatel 1980–1991 kuulus ta Estonia teatri koori, kus esines ka sooloosades, ning 1989–2007 laulis Eesti Filharmoonia Kammerkooris, kus esines ka solistina. 1993–1996 töötas ta Vanemuise teatri külalissolistina.[1]

Aastatel 2008–2009 oli ta Ellerheina kooristuudio vokaalpedagoog.[1] Alates 2009. aastast oli ta Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu õpetaja (alates 2014. aastast osakonnajuhataja) ning 2015. aastast Eesti Televisiooni tütarlastekoori hääleseadja.[1]

Eha Pärg suri 15. mail 2025. Ta on maetud Rannamõisa kalmistule.

Looming

Ta viljeles kammermuusikat ning tegi koostööd pianist Frieda Bernšteini ja organist Kadri Ploompuuga.[1]

Tema repertuaaris oli mitmeid vokaalsuurvorme, kus ta laulis solistina, sealhulgas Johann Sebastian Bachi "Magnificat", F-duur missa ja kantaadid, Marc-Antoine Charpentier’ "Te Deum", Georg Friedrich Händeli "Saul", Claudio Monteverdi "Magnificat", Wolfgang Amadeus Mozarti "Regina coeli" ja väikesed missad, Henry Purcelli "Jubilate" ja "Ood Püha Cecilia päevaks", Alessandro Scarlatti "Stabat Mater", Alfred Schnittke "Requiem" ja Antonio Vivaldi "Gloria".[1]

Rolle

Viited

  1. 1 2 3 4 5 6 "Pärg, Eha". ETBL. 2015. Vaadatud 17. mail 2025.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga