TÄNA AJALOOS, 24. juuli ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna

Boris Lehtlaan (sündinud 27. märtsil 1946) on eesti estraadilaulja.

Haridus

Hiiumaalt pärit Lehtlaan kolis 1962. aastal Tallinnasse, kus õppis kutsekoolis tisleriks. Ta asus laulma segakoori Noorus.^[1] Seejärel õppis laulmist aastatel 1965–1969 Tallinna Muusikakoolis ja Filharmoonia Estraadistuudios (juhendaja Heli Lääts). Ta oli Eesti Filharmoonia solist aastatel 1969–1981.^[2]

Ansamblid

Lehtlaan on esinenud 1960. aastatel ansamblites Toonika, Kristallid, Optimistid ja Olav Ehala ansamblis ning estraadiorkestris Vana Toomas peamiselt laulusolistina, kuid vahel ka trummimängijana.

1974. aastal jagas ta Moskva Estraadimuusika Konkursil Alla Pugatšovaga kolmandat kohta. Andis Nõukogude Liidus aastatel 1969–1978 umbes 300 kontserti. Esinenud ka Soomes, Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Poolas ja USAs, teiste hulgas koos Tiit Saluveeru ja Henn Rebasega.^[3]

Ta oli ka üks 1978. aastal loodud ansambli Mobile soliste.

Kontserdid ja muud esinemised

Boris Lehtlaan on esinenud ühe solistina Eesti Televisiooni saatesarjas "Horoskoop" (1968–1973), 2006. aasta valgusfestivalil "Valgus kõnnib Kadriorus" Tallinnas Kadrioru pargis,^[4] 2008. aastal ÜRO vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise päeva tähistval kodutute peol "Teisel pool koduläve" Tallinnas Tammsaare pargis,^[5] 2011. aastal Artur Rinne 100. sünniaastapäeva kontserdil Narva linnuses, 2013. ja 2014. aasta Popkooripeol Tartu lauluväljakul,^[6] 2016. aastal isamaalisel laulupeol "Vaba rahva laul" jne.

Populaarseid laule Boris Lehtlaane esituses

Kui 2020. aastal küsis Vikerraadio oma kuulajatelt sajandi parimat eesti tantsulugu, sai Boris Lehtlaane lauldud "Ma tahaksin kodus olla" (Johanna Zerning / Helmi Koff) 700 esitatud kandidaadi ja seejärel saja rahvahääletusel pandu seas 13. koha.^[7] 2023. aastal esitasid Vikerraadio kuulajad jaanipäevaprogrammi kandideerima 840 laulu, mille seast pääses finaali ehk saatesse ka Boris Lehtlaane esitatud "Tüdruk" (Albert Uustulnd).^[8]

Boris Lehtlaane 70. sünnipäeva puhul tema loomingule ETV saates "Prillitoos" tagasivaate teinud kultuuritegelase Olavi Pihlamäe arvates on Lehtlaane populaarseim laul "Läänemere lained" (Martha Müller-Grählert / Simon Kranning), mis algselt oli idasaksa šlaager.^[9]

Lehtlaan on meenutanud, kuidas nad Georg Otsaga väärt laule vahetasid: Ots küsis endale Ahto Veerme laulu "Maailm samme täis" ja Lehtlaan küsis vastu Raimond Valgre "Saaremaa valsi".^[10]

1999. aasta

Ilmus tema esitatud lauludega album (kassett) "Südamega" (Hitivabrik), kust võib leida laulud:^[11]

"Väike maailm" (R. Gerhard / Heldur Karmo)
"Maria pärast" (Murray, Callander / Leelo Tungal)
"Valged roosid" (Fred Spielman, Janice Torre / Valli Ojavere)
"Guantanamera" (Joseíto Fernández, Kuuba patriootlik laul)
"Kõnnin tuisus (Soojus)" (Mark James / M.Soomre)
"Ma tahaksin kodus olla" (Johanna Zerning / Helmi Koff) jt

2007. aasta

Boris Lehtlaan andis välja CD (album) "Nostalgia" lauludega:

"Kodu ja ristikhein" (Curly Putman / Heldur Karmo)
"Lahkumissuudlus" (Sebastián de Yradier / Kustas Kikerpuu)
"Veenus" (Robbie van Leeuwen / Einar Pesla)
"Vanas rataslaevas" (John Fogerty / Heldur Karmo) jt

Samal aastal ilmus Boris Lehtlaanelt koos Heini Vaikmaa ja Ellerheinaga veel üks CD (album) "Siin on ilus elada" lauludega^[12]:

"Vaikne kena kohakene" (Ferdinand Mühlhausen / Martin Körber)
"Õrn ööbik" (Karl Ramm / Gustav Wulff)
"Munamäe otsas" (Karl August Hermann / Juhan Kunder)
"Kaugel, kaugel..." (traditsionaal / Anton Suurkask)
"Mu isamaa armas" (saksa rahvaviis / Martin Körber)
"Kuldrannake" (Aleksander Läte / Ado Reinvald)
"Kui mina alles noor veel olin" (Märt Mohn)
"Läänemere lained" (Martha Müller-Grählert / Simon Kranning) jt

2011. aasta

Hitivabrik andis tema lauludega välja albumi (CD) "Igatsen koju", kus on ka laulud Karl Madisega ("Kaugel maal"), Ardo Juhkoviga )"Ma siia jääks"), Ellerheinaga ("Mu kodu on Roslagen") jt^[13]

2012. aasta

Lehtlaan andis välja CD (album) "Jõuluks koju" jõululauludega.

2014. aasta

Ilmus kogumik "Eesti kullafond: Boris Lehtlaan" (Hitivabrik) 3CD-plaadiga.

2015. aasta

Ilmus CD ja album "Päike on hõõguvalt kuum" (Global Music Group) Lehtlaane lauludega^[12]:

"Päike on hõõguvalt kuum" (Rafael Gaston Perez / Heldur Karmo)
"Jamaika hällilaul" (Arne Oit / Heldur Karmo)
"Clementine" (ameerika rahvaviis / Heldur Karmo) jt

Muusikafilmid

Ta on mänginud 1969. aasta muusikafilmis "Uksed" ja olnud peategelane Mark Soosaare Moskva Filmiinstituudi diplomitööna valminud 1971. aasta muusikafilmis "Kuldrannake".

Heategevus ja mälestuse jäädvustamine

Alates 2007. aastast on ta kõik enda teenitud autoritasud annetanud Tallinna Lastehaiglale ning 2013. aastast taganud pöördumatu lepinguga, et see annetus jätkub ka pärast tema surma.^[14]^[15]

Erinevalt paljudest avaliku elu tegelastest on Lehtlaan teinud notariaalse ettekirjutuse ka selle kohta, et temast ei tohi raamatut kirjutada. Ta on toonud põhjuseks hiidlasliku tagasihoidlikkuse ning soovib, et pärast surma ei jääks mitte miski peale tema laulude teda meenutama.^[15]

Tunnustus

2008 – Kuldne Plaat, eriauhind panuse eest Eesti popmuusikasse
2023 – Tallinna teenetemärk

Isiklikku

Ta on abielus endise Viru varietee tantsija, Tallinna iluuisutamiskooli koreograafi Jana Lehtlaanega. Neil on tütred Kristina ja Maria.^[16]

Ta on õppinud tööstuskoolis puutööd ja ka töötanud sel alal. Puutöö, eriti vana mööbli restaureerimine, on ta harrastus olnud hiljemgi.^[10] Pärast aktiivsest lavakarjäärist loobumist tegeleb ta senisest rohkem tervisespordiga.