Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 24. juuli ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna

Arnold Oksa (10. veebruar 1895 Käoste talu, Aakre vald, Tartumaa29. jaanuar 1983) oli eesti karskus-, spordi- ja ühiskonnategelane. Ta oli üks Pärnu SS Vapruse asutajaid ning tegutses 1920. ja 1930. aastatel karskusliikumise korraldaja ja instruktorina.[1][2]

Elulugu

Arnold Oksa sündis 10. veebruaril 1895 Tartumaal Aakre vallas Käoste talus.[1] 1935. aasta Postimehe sünnipäevateadete rubriigis nimetati teda Aakre vallas sündinud talurentniku pojana. Samas märgiti, et ta oli olnud Tartu linnavolikogu liige, paljude karskusseltside organiseerija ja juhataja ning tegutsenud karskusinstruktorina.[3]

Oksa oli seotud nii Tartu kui ka Pärnu seltsieluga. 1922. aastal valiti ta Tartu Haridusseltsi karskusosakonna esimeheks.[4] Hiljem tegutses ta Pärnus ja oli tuntud karskusinstruktorina. 1938. aastast on Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säilinud tema portree, mille kirjelduses on ta nimetatud Pärnu karskustegelaseks.[5]

1939. aastal lahkus Oksa Pärnust, et asuda Võrumaal Loosi mõisas loodava alkoholikute paranduskodu juhatajaks.[6][7]

Arnold Oksa suri 29. jaanuaril 1983.[1] 1983. aasta veebruaris avaldati ajalehes Edasi mitu kaastundeavaldust tema surma puhul.[8]

Tegevus Pärnu spordielus

Oksa oli üks Pärnu SS Vapruse asutajaid. Pärnumaa spordiajaloo ülevaates nimetatakse Vapruse asutajatena Johann Tamme, Ago Pärtelit, Arnold Oksat, Johan Põntsonit, Arnold Luhaäärt ja William Puusti. Sama allika järgi oli Oksa Vapruse aseesimees aastatel 1923–1924.[2]

Pärnu SS Vaprus kujunes 1920. ja 1930. aastatel üheks Pärnu olulisemaks spordiseltsiks. Seltsi liikmed võistlesid muu hulgas jalgpallis, võimlemises, maadluses, kergejõustikus, tõstmises, poksis, ujumises, suusatamises, jalgrattasõidus, jääpallis, lauatennises, korvpallis ja võrkpallis.[2]

1927. aastal kõneles Oksa Pärnus spordiüritusel teemal „Sportlise liikumise õigustusi”, millele järgnesid sportlikud ja muud udupildid ning seltskondlik koosviibimine.[9]

Karskustegelane

Oksa tegutses karskusliikumises nii korraldaja, kõneleja kui instruktorina. 1927. aastal kõneles ta Pärnus avalikul karskuskoosolekul, mille korraldasid kohalikud seltsid ja organisatsioonid.[10]

1930. aastatel oli Oksa seotud Eesti Karskusliidu Kesk-Eesti osakonnaga. Eesti Karskusliidu 1934/1935. aasta tegevusaruandes on Kesk-Eesti karskusinstruktorina nimetatud Arn. Oksa ning osakonna juhatuses oli ta abiesimees.[11]

1933. aastal kirjutas Pärnu Päevaleht, et Kesk-Eesti karskusinstruktor Arnold Oksa alustas pikemat ringreisi Pärnu- ja Viljandimaal, mille käigus pidi ta korraldama karskussisulisi loenguid ja koosolekuid.[12]

1939. aastal kutsuti Oksa Loosi mõisa loodava alkoholikute paranduskodu juhatajaks. Postimehe teatel oli asutis kavandatud karskusliikumise praktilise töö osana ning selle juhatajaks kutsuti karskusinstruktor Arnold Oksa.[6]

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 3 "Arnold Oksa". Geni. Vaadatud 1.06.2026.
  2. 1 2 3 "Pärnumaa spordiklubid". Pärnumaa spordiajalugu. Vaadatud 1.06.2026.
  3. "Arnold Oksa, karskustegelane". Postimees. 9.02.1935. Vaadatud 1.06.2026.
  4. "Tartu teated". Postimees. 3.02.1922. Vaadatud 1.06.2026.
  5. "Arnold Oksa, karskustegelane, Pärnu". Eesti Kirjandusmuuseumi Kivike. Vaadatud 1.06.2026.
  6. 1 2 "Alkoholikute paranduskodu juhatajaks karskusinstruktor A. Oksa". Postimees. 13.06.1939. Vaadatud 1.06.2026.
  7. "A. Oksa lahkub Pärnust". Uus Eesti Pärnu Uudised. 8.07.1939. Vaadatud 1.06.2026.
  8. "Leht 7". Edasi. 2.02.1983. Vaadatud 1.06.2026.
  9. "Pärnu Päevaleht". Pärnu Päevaleht. 23.04.1927. Vaadatud 1.06.2026.
  10. "Vaba Maa: Pärnu väljaanne". Vaba Maa: Pärnu väljaanne. 4.04.1927. Vaadatud 1.06.2026.
  11. "Eesti Karskusliidu tegevus 1934/35. aastal" (PDF). Eesti Karskusliit. 1935. Vaadatud 1.06.2026.
  12. "Pärnu Päevaleht". Pärnu Päevaleht. 6.12.1933. Vaadatud 1.06.2026.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga