Andres Mathiesen (kuni 1932 Andrei Mathiesen; 19. november / 1. detsember 1890 Sindis Pärnumaal – 3. mai 1955 Stockholmi lähistel) oli eesti metsateaduse rajaja.
Oli Akadeemilise Metsaseltsi asutajaliige ja esimees, Tartu Ülikooli juures asuva Loodusuurijate Seltsi looduskaitse sektsiooni esimees aastast 1927, Looduskaitse Nõukogu liige kuni 1938, Riigi Metsatööstuse nõukogu liige 1928-1937 ning Loodusvarade Instituudi liige alates 1937 ja selle instituudi metsandussektsiooni juhataja aastast 1938.[1]
1944 põgenes koos perega Nõukogude võimude eest Rootsi.
Ta oli Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis üks asutajatest ja esimese juhatuse liige ning aastatel 1947 - 1949 seltsi esimehe alaline asetäitja kuni emigreerumiseni Kanadasse.[2] Pärast tema surma loodi Eesti Teadusliku Seltsi Rootsi juurde prof. A. Mathieseni nimeline Kapital (A. Mathiesens Minnesfond).
Ta lõi Eesi Komitee juurde Metsatööliste, metsateadlaste ja metsaametnike sektsiooni - Metsameestesektsiooni ja oli selle esimees. Lisaks kuulus Eesti Komitee asemike kogusse ja juhatusse, olles abiesimees.[3] Toetas aktiivselt oma kaastööga ainsat vabas maailmas ilmuvat metsanduslikku ajakirja Eesti Metsamees Eksiilis.
Tema poeg oli samuti metsateadlane Ülo Mathiesen, sünd. Tartus 14. augustil 1922, lõpetanud 1941 Tartus Hugo Treffneri nimelise gümnaasiumi. Alustas 1942 veebruaris Tartu Ülikooli Metsaosakonna juures, kus see katkes sõjasündmuste tõttu. Jätkas õpinguid Rootsi kuninga eriloaga Rootsi Kuninglikus Metsaülikoolis.[4]
Haridus
Ta lõpetas 1904. aastal Sindi ministeeriumikooli, 1911. aastal Pärnu linna gümnaasiumi ja 1915. aastal Peterburi metsainstituudi. Aastatel 1925–1926 viibis Rockefeller Foundationi stipendiaadina Austrias, Saksamaal, Šveitsis ja Itaalias.[5] 17. novembril 1928 kaitses ta esimesena Tartu Ülikoolis metsateaduse doktori (dr. rer. silv.) väitekirja[6].
Töö
Aastatel 1915–1918 teenis vene keiserlikus sõjaväeteenistuses, sai seal 1916 inseneriväe ohvitseriks. Määrati 1916. suvel Liivimaa kindlustustööde metsaasjanduse ala korraldajaks ja hiljem põhja väerinde 7. ehitusosakonna majandusülema abiks ja majandusülemaks. Vabanes sellelt ametikohalt 1918 aastal Vene-Saksa sõja lõppemisega.[7]
1918 Tori-Võlla riigimetsa ülem, 1919 Lääne maakonna metsaülem. 1920. aasta veebruarist Metsade Peavalitsuse ülema abi, hiljem ülema kohusetäitja. 1920. aasta augustist Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonna metsakorralduse õppetooli metsaasjanduse ja geodeesia õpetaja. Õpetas metsatakseerimise, dendroloogia, metsakorralduse ja geodeesia aineid. 1921. aastast metsakorralduse dotsendi kohusetäitja, 1924. aastast erakorraline professor, 1929. aastast metsakorralduse õppetooli korraline professor. 1922. aastast ka põllumajandusteaduskonna dekaani asetäitja, 1927. aastast teaduskonna sekretär, 1928–1937 põllumajandusteaduskonna dekaan. Tartu Ülikooli õppe- ja katsemetskonna juhataja.[5] 1941 -1943 oli Ülikooli prorektor, milliselt kohalt lahkus rahvuspoliitilistel põhjustel (Saksa okupatsiooni ajal).[8]
Rootsi saabudes töötas algul arhiivitöölisena, hiljem teadlas-stipendiaadina Kuningliku Metsaülikoolis Stockholmis, uurides peamiselt pajude süstemaatikat ja puude lehtede languse probleemi. [9]1949. aastal siirdus Kanadasse Toronto Ülikooli Metsaosakonna juurde Lady Devis´e stipendiaadina, kus pühendus haava kasvatamise ja kasutamise küsimuste uurimisele.[10]
1925 Soome Metsateaduse Seltsi kirjavahetaja
1932 Akadeemilise Metsaseltsi auliige
1936 Soome Metsateaduse Seltsi aullige
1936 Läti Metsaseltsi auliige
1938 Leedu Metsaseltsi auliige
1940 Pärnumaa Riigimetsateenijate Kogu auliige[11]
Teadustegevus
Uurimusi
- Kutseharidusest metsanduse alal Eestis, 1923
- Katseasjandus metsanduse alal ja selle sisseseadmise võimalused kodumaal, I Eesti Metsateadlaste Päev, 1924
- Talumetsade kasvatamine ja kasutamine, 1925
- Tüve pikuti läbilõike pind kui faktor tüve massi määramiseks, 1925
- Kastre-Peravalla kasepuistutest, 1926
- Metsandus. Koguteos "Eesti maa, rahvas, kultuur" 1926
- Metsakaitse põhijooned, 1927
- Ülikooli õppemetskond, 1927
- Mõõtmise täpsusest, 1927
- Metsade boniteerimisest kuivendatud soodel, 1928
- Metsade juurekasvust, 1928
- Riigimetsade Valitsuse uued massitabelid meetermõõtudes, 1930
- Puistu kõrgus puistu vanuse asendajana metsakorralduses, 1935
- Metsakorralduse arenemine Eestis, 1935
- Männikoore-põletik kui tõbi, mida meil tuleb mõnes metskonnas tõsiselt arvestada, 1935
- Metsamajanduse ülesannetest. Eesti Metsanduse Aastaraamat VIII, 1937
- Normaalmets ja normaalne kasutus, 1937
- Looduskaitse Eestis, 1937
- Paplid ja nende kasvatamine, 1938
- Selektsiooni küsimus metsakasvatustööde teostamisel, 1938
- Talumetsad, nende ülesanded ja majandamise kavade koostamine, 1938
- Metsamaterjalide hindade tõus Eestis, 1939
- Küsimusi metsakorralduse alalt, 1939
- Jahinduse ja metsanduse vahekordadest, 1939
- Vanuseklassidest ja pahedest ebaühtlaste vanuseklasside tarvitamisel, 1939
- Okstest ja nende laasimisest, 1939
- Külmakahjustustest, eriti 1938/1939 talvel, 1939
- Talumetsade kasvatamisest ja tasuvusest, 1939
- Metsapäevade ülesandeid, 1939
- Talumetsade korraldamine, 1940
- Külmakahjustustest puudel ja põõsastel 1939/1940 talvel, 1940
- Ürgmetsast ja selle ilmest, 1940
- Kodumaa metsanduse sihtjooni, Vabariiklane nr 4, Stockholm-Uppsala, 1946
- Aspen Stands, their Growth and Yield in the Experimental Forest of the University of Tartu, Stockholm, 1949
- Meie metsameeste ülesannetest pagulastena võõrsil viibides, Eesti Metsamees Eksiilis nr 1, Geislingen, 1949
- Alaska ning Alaska metsad. Eesti Metsamees Eksiilis nr 1, Geislingen, 1949
- Lõuna-Aafrika Unioon ning tema metsad. Eesti Metsamees Eksiilis nr 2, Geislingen, 1949
- Märkmeid Põhja-Ontario metsadest, Eesti Metsamees Eksiilis nr 2, Geislingen, 1949
- Mõningaid märkmeid Ontaario provintsi metsadest ning nende majandamisest, Eesti Metsamees Eksiilis nr 4 ja nr 5, Stockholm 1950
- Metsateadlaste ettevalmistamisest Kanadas, eriti Ontarios. Eesti Metsamees Eksiilis nr 5, Stockholm, 1950
- Some Obervations on the Defoliation of Trees, Toronto, 1950
- Management of Young Aspen Stands as an indispensable Measure for Producing of Aspen Trees, Toronto, 1950
Õpikud ja käsiraamatud
- Andrei Mathiesen, Karl Weerberg. Puude ja põõsaste määraja lehtede, pungade ja anatoomiliste tunnuste järgi, 1921, Tartu
- Geodeesia põhijooned, 1922, Tartu
- Metsamehe abiraamat, 1923, Tartu
- Geodeesia põhijooned, 1929, Tartu
- Abitabelid metsakorraldustöödeks, 1929, Tallinn
- Dendroloogia käsiraamat, 1934, Tartu
Vaata ka
Viited
- ↑ Tuiskvere, Bernardt (1. detsember 1950). "Andres Mathiesen". Eesti Metsamees Eksiilis (6): 5.
- ↑ Blumfeldt, Evald (detsember 1950). "Andres Mathiesen eesti pagulusteaduse teenistuses". Eesti Metsamees Eksiilis (6): 16-17.
- ↑ Timotheus, Grünthal (detsember 1950). "Andres Mathieseni 60 juubeliks". Eesti Metsamees Eksiilis (6): 15-16.
- ↑ "Uued metsateadlased". Eesti Metsamees Eksiilis (2): 10. Juuni 1949.
- 1 2 Professor dr. rer. for. Andrei Mathiesen 50-aastane. Eesti Mets, 1940, nr. 11, lk. 409
- ↑ Kaja, 20. november 1928, nr. 273, lk. 6. Esimene metsateaduse doktor
- ↑ Tuiskvere, Bernardt (1. detsember 1950). "Andres Mathiesen". Eesti Metsamees Eksiilis (6): 2.
- ↑ Tuiskvere, Bernardt (1. detsember 1950). "Andres Mathiesen". Eesti Metsamees Eksiilis (6): 4.
- ↑ Tuiskvere, Bernardt (1. detsember 1950). "Andres Mathiesen". Eesti Metsamees Eksiilis (6): 6.
- ↑ Elmar, Kohh (juuni 1949). "Prof dr A. Mathiesen Kanadasse". Eesti Metsamees Eksiilis (2): 10.
- ↑ Tuiskvere, Bernardt (1. detsember 1950). "Andres Mathiesen". Eesti Metsamees Eksiilis (6): 8.
Välislingid
- Andres Mathiesen Eesti biograafilises andmebaasis ISIK