Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika lääneosas paiknev mäestik ning Kordiljeeride mäestikusüsteemi lõunaosa. Mäestik ulatub ligikaudu 8900 km pikkuselt mandri lõunatipust kuni Kariibi mere rannikuni Venezuela põhjaosas.[1] Andid läbivad Venezuela, Colombia, Ecuadori, Peruu, Boliivia, Tšiili ja Argentina territooriumi.
Andid on maailma pikim mäestik. Seal on mitu üle 6000 meetri kõrgust tippu, näiteks Aconcagua, Ojos del Salado, Illampu ja Yerupajá. Kõrgeim tipp on Aconcagua (6959 m).[1]
Andid on geoloogiliselt noor mäestik, mis on kujunenud Nazca laama sukeldumisel Lõuna-Ameerika laama alla. Seetõttu on piirkond seismiliselt väga aktiivne ning seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
Jaotus
Andid koosnevad mitmest põhja–lõunasuunalisest mäeahelikust, mida eraldavad orud ja kõrgtasandikud. Eriti iseloomulik on selline ehitus Kesk-Andides, kus Lääne- ja Ida-Kordiljeeri vahel paikneb ulatuslik Altiplano kiltmaa.
Tavaliselt jaotatakse Andid kolmeks suureks piirkonnaks:[1]
- Põhja-Andid – Venezuela, Colombia ja Ecuador;
- Kesk-Andid – Peruu ja Boliivia;
- Lõuna-Andid – Tšiili ja Argentina.
Mõnes geograafilises käsitluses eristatakse Lõuna-Andide lõunaosas eraldi Patagoonia Andisid, mis hõlmavad Tšiili ja Argentina lõunaosa.
Mõnes varasemas käsitluses peeti Venezuela ranniku lähedal asuvaid Aruba, Bonaire ja Curaçao saari Andide põhjapoolseima osa veealusteks tippudeks. Tänapäeva geoloogias seda seisukohta üldiselt ei toetata, sest piirkonna ehitust määrab keerukas laamtektooniline piir Lõuna-Ameerika ja Kariibi laama vahel.[2]
Andid Venezuelas
Pikemalt artiklis Venezuela Andid
Venezuelas paiknevad Andid riigi lääneosas, kuhu need ulatuvad Colombiast. Siin hargnevad Andid mitmeks eraldiseisvaks mäeahelikuks. Tegemist on Andide põhjapoolseima osaga.
Venezuela Andide peamine mäeahelik on Cordillera de Mérida. Selle keskosas paikneb Sierra Nevada de Mérida, kus asub Venezuela kõrgeim tipp Pico Bolívar (4978 m).
Mäestikku iseloomustavad sügavad orud ja järsud nõlvad. Kõrgematel aladel leidub páramo-tüüpi kõrgmäestiku rohumaid, madalamatel nõlvadel aga kasvavad mägimetsad ja pilvemetsad. Venezuela Andides paikneb ka Mérida linn, mis on mäestikupiirkonna tähtsaim keskus.
Andides saavad alguse mitmed jõed, mis suubuvad Orinoco ja Maracaibo järve valglasse.
Mäestiku orgudes kasvatatakse kohvi, köögivilju ja puuvilju.
Andid Colombias
- Pikemalt artiklis Colombia Andid
Colombias jagunevad Andid kolmeks peamiseks mäeahelikuks: Lääne-Kordiljeerideks, Kesk-Kordiljeerideks ja Ida-Kordiljeerideks. Need kulgevad riigi lõunaosast põhja suunas ning kujundavad suure osa Colombia reljeefist.
Riigi põhjaosas paikneb eraldiseisvana Sierra Nevada de Santa Marta, mille mäed ei kuulu Andide peamisse ahelikku, kuid on kujunenud samas piirkonnas ja on geoloogiliselt sellega seotud.
Colombia kõrgeimad tipud asuvad peamiselt Sierra Nevada de Santa Martas, kus mäed ulatuvad üle 5000 meetri kõrgusele. Kesk-Kordiljeerides leidub arvukalt vulkaane, sealhulgas mitmeid aktiivseid. Tuntumad neist on Nevado del Ruiz, Nevado del Huila, Galeras ja Puracé. Nevado del Ruiz on üks ohtlikumaid vulkaane Colombias ning on põhjustanud ka hävitavaid purskeid.
Ida-Kordiljeerides asub Sierra Nevada del Cocuy, mis on tuntud liustike ja kõrgete tippude poolest.
Andid Ecuadoris
- Pikemalt artiklis Ecuadori Andid
Ecuadori territooriumi läbivad Andid põhja–lõuna suunas kahe paralleelse mäeahelikuna: Lääne-Kordiljeerid ja Ida-Kordiljeerid. Nende vahel paikneb kõrge kiltmaa, mida tuntakse Sierra nime all. Mäeahelikud jagavad riigi kolmeks suureks looduspiirkonnaks: rannikualaks läänes, mägiseks keskosaks ja Amazonase madalikuks idas.
Ecuadori Andides leidub palju vulkaane, kuna piirkond kuulub Vaikse ookeani tulerõngasse. Tuntumad neist on Cotopaxi (5897 m), mis on üks maailma kõrgemaid aktiivseid vulkaane, Chimborazo (6263 m), mille tipp on Maa keskpunktist kõige kaugemal, ning Tungurahua, mis on sageli aktiivne. Lisaks neile on oluline ka Cayambe, mis on üks väheseid kohti maailmas, kus liustikud ulatuvad peaaegu ekvaatorini.
Mäestiku kliima sõltub tugevalt kõrgusest ja muutub lühikeste vahemaade jooksul kiiresti. Madalamatel nõlvadel leidub troopilisi vihmametsi, kõrgemal mägimetsi ning veelgi kõrgemal páramo-tüüpi rohumaid.
Ecuadori Andid on tihedalt asustatud ning seal paiknevad mitmed riigi suuremad linnad, sealhulgas pealinn Quito.
Andid Peruus
- Pikemalt artiklis Peruu Andid
Peruu Andid jagunevad mitmeks paralleelseks mäeahelikuks, mida eraldavad sügavad jõeorud ja kõrged kiltmaad. Kõrgmäestikku iseloomustavad järsud graniittipud, ulatuslikud liustikud ja sügavad jõeorud.
Peruu kõrgeim mäeahelik on Cordillera Blanca, kus asub ka riigi kõrgeim tipp Huascarán (6768 m). Mägironijate seas on tuntud ka Cordillera Huayhuash, mille kõrgeim tipp on Yerupajá (6635 m). Mõlemad mäeahelikud on tuntud teravate tippude, liustike ja mägijärvede poolest.
Peruu Andides paikneb ka Altiplano põhjapoolne osa ning Titicaca järv, mis on maailma kõrgeim laevaliiklusega järv.
Mäestik on olnud tihedalt asustatud juba aastatuhandeid. Just siin kujunes välja inkade riik, mille tuntumaid mälestisi on Machu Picchu.
Andid Boliivias
- Pikemalt artiklis Boliivia Andid
Boliivia Andid jagunevad kaheks peamiseks mäeahelikuks, Lääne-Kordiljeerideks ja Ida-Kordiljeerideks. Nende vahel paikneb Altiplano, maailma üks suurimaid ja kõrgeimaid kiltmaid, mille keskmine kõrgus on umbes 3700 meetrit üle merepinna.
Altiplanol asuvad Boliivia halduspealinn La Paz, põhiseaduslik pealinn Sucre ning Titicaca järv, mis on maailma kõrgeim laevaliiklusega järv. Lääne-Kordiljeeris asub Boliivia kõrgeim tipp Nevado Sajama (6542 m), Ida-Kordiljeeridesse kuuluv Cordillera Real on aga tuntud oma kõrgete liustikega mägede poolest. Selle tuntumad tipud on Illimani (6438 m), Illampu (6368 m) ja Ancohuma (6427 m).
Boliivia Andides leidub rikkalikke maavarasid, sealhulgas tina, hõbedat, tsinki ja vaske. Mäestiku orgudes ja Altiplanol kasvatatakse kartulit, kinoad ja otra ning peetakse laamasid ja alpakaid.
Andid Tšiilis
- Pikemalt artiklis Tšiili Andid
Tšiilis moodustavad Andid riigi idapiiril pika ja suhteliselt katkematu mäeaheliku. Riigi lääneosas paikneb eraldi rannikukordiljeer, mis on Andidest madalam ja kohati katkendlik.
Tšiili Andides leidub üle 40 aktiivse vulkaani. Vulkaaniline aktiivsus on seotud Nazca laama subduktsiooniga Lõuna-Ameerika laama alla, mis on osa Vaikse ookeani tulerõngast.
Tuntumad ja olulisemad aktiivsed vulkaanid on:
- Villarrica – üks Tšiili aktiivsemaid vulkaane, mida iseloomustavad sagedased stromboli-tüüpi pursked
- Llaima – üks riigi suuremaid ja aktiivsemaid vulkaane, asub Araucanía piirkonnas
- Nevados de Chillán – vulkaaniline kompleks, kus esineb korduvaid purskeid
- Osorno – sümmeetriline kihtvulkaan, üks Lõuna-Tšiili tuntumaid maamärke
- Calbuco – kihtvulkaan, mille viimane suurem purse toimus 2015. aastal
- Láscar – Põhja-Tšiilis paiknev väga aktiivne vulkaan
- Copahue – Argentina piiril asuv kihtvulkaan, millel esineb püsiv fumaroolne ja hüdrotermiline aktiivsus
Lisaks aktiivsetele vulkaanidele leidub Tšiili Andides ka kõrgeid uinunud vulkaane. Nende hulka kuuluvad näiteks Llullaillaco (6739 m) ja Ojos del Salado, mis on maailma kõrgeim vulkaan (6893 m).
Andid Argentinas
- Pikemalt artiklis Argentina Andid
Argentina lääneosas moodustavad Andid pideva mäeaheliku piki Tšiili piiri. Mäestik on siin eriti kõrge ja kuiv ning kuulub Lõuna-Andide piirkonda.
Argentiina Andides asub Andide kõrgeim tipp Aconcagua (6969 m), mis on ühtlasi maailma kõrgeim mägi väljaspool Aasiat. Piirkonnas leidub ka mitmeid teisi üle 6000 meetri kõrgusi tippe, näiteks Ojos del Salado, mis paikneb Tšiili ja Argentina piiril ning on maailma kõrgeim vulkaan.
Mäestikku iseloomustavad kuivad kliimatingimused, eriti põhjaosas, kus paikneb Puna de Atacama – kõrge ja kuiv kiltmaa. Lõuna pool muutub kliima niiskemaks ning mäestik jaguneb mitmeks paralleelseks ahelikuks.
Argentiina Andides leidub liustikke, soolajärvi ja ulatuslikke kõrbealasid. Piirkond on hõredalt asustatud, kuid seal on olulised kaevanduspiirkonnad, eriti vase, liitiumi ja kulla kaevandused.
Geoloogia ja pinnamood
Andid on tekkinud ookeanilise Nazca laama sukeldumisel Lõuna-Ameerika laama alla (subduktsioon), mis on põhjustanud mäestiku kerkimise ja ulatusliku vulkanismi.[1]
Kliima
Andide kliima on väga mitmekesine ning sõltub eelkõige geograafilisest laiusest, kõrgusest ja nõlvade paiknemisest valitsevate tuulte suhtes. Mäestik ulatub troopikast parasvöötmesse, mistõttu esineb seal väga erinevaid kliimavöötmeid. Temperatuur langeb kõrguse kasvades keskmiselt umbes 0,6 °C iga 100 meetri kohta ning kõrgmäestikus valitsevad püsiv lumi ja liustikud.
Sademete hulk varieerub samuti suuresti. Andide idapoolsed nõlvad saavad Amazonase madalikult saabuvatelt niisketelt õhumassidelt rohkesti sademeid ning seal kasvavad troopilised mägimetsad ja pilvemetsad. Läänenõlvad on paljudes piirkondades märksa kuivemad. Kesk-Andides paikneb Atacama kõrb, mis on üks maailma kuivemaid piirkondi, samal ajal kui Patagoonia Andides sajab läänenõlvadel väga palju ning seal leidub ulatuslikke liustikke ja parasvöötme vihmametsi.
Hüdroloogia
Andid on Lõuna-Ameerika tähtsaim veelahkmeala. Mäestikust saavad alguse paljud mandri suurimad jõed, sealhulgas Amazonase lähtejõed Marañón, Ucayali ja Apurímac, samuti Magdalena, Cauca, Putumayo, Beni ja Pilcomayo. Läänenõlvadelt algavad jõed on enamasti lühikesed ja kiirevoolulised ning suubuvad Vaiksesse ookeani, idanõlvadelt algavad aga pikad jõed, mis kuuluvad Amazonase, Orinoco ja La Plata valglasse.
Andides paikneb ka mitu suurt kõrgmäestikujärve. Tuntuim neist on Titicaca järv, mis on maailma kõrgeim laevaliiklusega järv. Boliivia Altiplanol asub ka Poopó järv, mille pindala on veetaseme kõikumise tõttu viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud.
Loodus
Andide loodus on väga mitmekesine. Madalamatel nõlvadel kasvavad troopilised ja parasvöötme metsad, kõrgemal leiduvad mägimetsad, pilvemetsad ja páramo-rohumaad. Kõrgtasandikel esineb ulatuslikke poolkõrbeid ja kõrbeid, orgudes paiknevad aga tihedalt asustatud ning põllumajanduslikult kasutatavad alad.
Pinnavormi mõju inimtegevusele
Andides leidub mitmeid maavarasid, sealhulgas vaske, tina, hõbedat ja kulda. Mäestiku orgudes ja kiltmaadel tegeletakse põllumajandusega. Andid on mitme tähtsa kultuurtaime, näiteks kartuli ja kinoa kodupiirkond.
Kuna Andid ulatuvad väga suurel alal põhjast lõunasse, on kliima piirkonniti väga erinev. Mäestiku keskosas leidub väga kuivi alasid, sealhulgas Atacama kõrb, mis on üks kuivemaid piirkondi maailmas. Põhja- ja lõunaosas on sademete hulk märgatavalt suurem.
Enne eurooplaste saabumist Ameerikasse oli Andide piirkond inkade tsivilisatsiooni keskne ala.
Transport on mäestikus keeruline, eriti lõunaosas, kus Andid ulatuvad rannikuni ja teevad maismaaühendused raskeks. Tšiili ja teiste lõunapoolsete piirkondade ühendus toimub sageli läbi Argentina või meritsi. Suur osa asustusest paikneb orgudes ja kiltmaadel, sageli üle 3000 meetri kõrgusel üle merepinna.
Andid on ka populaarne piirkond mägironimiseks ja mäespordiks tänu oma kõrgetele tippudele ja liustikele.
Vaata ka
Viited
- 1 2 3 4 "Andes Mountains | Definition, Map, Plate Boundary, & Location | Britannica". www.britannica.com (inglise). 21. juuni 2026. Vaadatud 5. juulil 2026.
- ↑ Miller, Meghan S.; Levander, Alan; Niu, Fenglin; Li, Aibing (23. juuni 2008). "Upper mantle structure beneath the Caribbean-South American plate boundary from surface wave tomography" (PDF). Journal of Geophysical Research. 114 (B1): B01312. Bibcode:2009JGRB..114.1312M. DOI:10.1029/2007JB005507. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2010. Vaadatud 21. novembril 2010.