Alutaguse rahvuspark on rahvuspark Ida-Viru maakonnas. See on loodud 2018. aastal eesmärgiga kaitsta Ida-Eesti tüüpilisi ja haruldasi soo-, metsa- ja rannikumaastikke ning pärandkultuuri.[1]
Rahvuspargi pindala on 44 331 hektarit, millega see on üle kolme korra suurem kui Karula rahvuspark. Kaitseala asub Alutaguse, Lüganuse ja Jõhvi valla aladel ning see moodustub mitmest lahustükist.[1]
Rahvuspark loodi 24. novembril 2018[2] 11 senise kaitseala põhjal. Rahvuspargi alale jäid Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Iisaku, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala. Seniste kaitsealade kaitse-eeskirjad kehtisid rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni 1. jaanuaril 2021.[3]
2024. aastal algatati rahvuspargi laiendamine, mis peaks lõpule jõudmisel kasvatama kaitseala pindala ligi 70 000 hektarini.[4][5]
Alutaguse rahvusparki üritas luua Eesti botaanik ja looduskaitsja Gustav Vilbaste juba 1920. aastail.
Rahvuspargis elutsevad lendoravad, kaljukotkad, rabapüüd ja muud liigid.[6]
Viited
- 1 2 Keskkonnaministeerium alustas Alutaguse rahvuspargi loomist". Virumaa Teataja, 10. aprill 2018.
- ↑ RT I, 14.11.2018, 4
- ↑ RT I, 22.12.2020, 19
- ↑ "Alutaguse rahvuspark on muutumas Lahemaaga sama suureks" ERR, 18. oktoober 2024
- ↑ "Alutaguse rahvuspargi võimalik laienemine on jäänud venima" ERR, 27. aprill 2026
- ↑ "Nüüdsest on Ida-Virumaal Alutagusel Eesti kuues rahvuspark" ERR, 24. november 2018