| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 |
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
| 2026 | ||||||
31. mai on Gregoriuse kalendri 151. (liigaastal 152.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. mai (1901–2099).
Sündmused
- 1914 – Tallinnas toimusid suured kergejõustikuvõistlused. Neist võttis osa ka 17 soomlast.[1]
- 1935 – Anton Uesson valiti Insenerikoja esimeheks.
- 1936 – Viljandimaalt alustasid Elmar Kuuskler, Aleksander Schmidt ja Ferdinand Jephe süstaga teekonda Berliini olümpiamängudele. Nad jõudsid pärale 8. augustil, olles läbinud 2000 km.[1]
- 1938 – Pärnu jõkke lasti 9000 Konstantin Pätsi nimelist lõhemaimu.[2]
- 1938 – Oslos toimus Eesti-Norra jalgpallimaavõistlus, mille Eesti kaotas 0:1.[1]
- 1939 – välisminister Karl Selter nimetas Ture Peter Hillerströmi Eesti aukonsuliks Malmösse ja Sture Erthsi auasekonsuliks Trelleborgi.
- 1940 – ilmus ajalehe Revalsche Zeitung viimane number.
- 1978 – EELK peapiiskopiks valiti Edgar Hark.[3]
- 1990 – Tartus asutati Lõuna-Eesti Läti Selts.[4]
- 1993 – Tartu Maarjamõisa haiglas tehti Eesti esimene luuüdisiirdamise operatsioon.
- 1996 – Tallinna Väärtpaberibörs alustas taas tegevust. Esimese sümboolse tehingu tegi president Lennart Meri.
- 1996 – Kaitsepolitsei võttis kinni Eesti Rahvuslaste Keskliidu endise liidri Tiit Madissoni, kes väidetavalt valmistas Eestis ette riigipöörde läbiviimist ja sõjaväelise diktatuuri kehtestamist ning pakkus kaitseväe juhatajale Johannes Kerdile 6 miljonit krooni abi eest riigipöörde läbiviimisel.
- 2003 – Eestis oli võimalik vaadata päikesevarjutust.
Maailmas
- 1223 – toimus Kalka lahing, milles Tšingis-khaani väed võitsid Vene vürstiriikide koalitsiooni ja nende liitlasi polovetse.[5]
- 1859 – hakkas tööle Londoni Big Beni kellamehhanism. Peakell ehk Big Ben tegi esimest korda häält 11. juulil.
- 1902 – Vereenigingi kokkuleppega lõppes Teine buuri sõda.
- 1916 – Jüütimaa lahing Saksamaa ja Briti laevastiku vahel, Esimese maailmasõja suurim merelahing.
- 1921 – rassirahutustes Tulsas Oklahomas hukkus umbes 300 inimest.
- 1942 – üle 1000 Briti pommilennuki pommitas Kölni. 490 inimest hukkus, 45 000 jäi peavarjuta.[6]
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 31. mail
- 1469 – Manuel I, Portugali kuningas
- 1773 – Ludwig Tieck, saksa luuletaja ja proosakirjanik
- 1819 – Walt Whitman, ameerika luuletaja
- 1838 – Henry Sidgwick, inglise filosoof
- 1862 – Mihhail Nesterov, vene maalikunstnik
- 1892 – Gregor Strasser, saksa poliitik
- 1914 – Edmund Valtman, eesti karikaturist, Pulitzeri preemia laureaat 1962. aastal
- 1923 – Rainier III, Monaco prints
- 1925 – Endel Ani, eesti ooperilaulja
- 1930 – Clint Eastwood, ameerika filminäitleja ja produtsent
- 1930 – Uno Loop, eesti laulja ja pedagoog
- 1935 – Vello Saatpalu, eesti poliitik
- 1941 – Aleksander Heintalu, eesti ravitseja
- 1946 – Krista Kilvet, eesti ajakirjanik, diplomaat ja poliitik
- 1950 – Edgar Savisaar, Eesti poliitik
- 1964 – Tuuli Stewart, Eesti ühiskonnategelane
- 1965 – Brooke Shields, ameerika modell ja näitleja
- 1967 – Iivi Masso, eesti kirjanik
- 1972 – Frode Estil, norra suusataja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 31. mail
- 1536 – Karl I (Münsterberg), Münsterbergi ja Oelsi hertsog ning Glatzi krahv
- 1594 – Tintoretto, itaalia maalikunstnik
- 1809 – Joseph Haydn, austria helilooja
- 1962 – Adolf Eichmann, Saksamaa sõjaväelane ja riigiametnik
- 1968 – Jakob Kristelstein, eesti notar
- 1996 – Timothy Leary, ameerika psühholoog, kirjanik, mõtleja ja psühhonaut.
- 2011 – Adolfas Mekas, leedu päritolu USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filmilavastaja
Pühad
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 3 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ 90.000 kalapoega lasti merre, Uus Eesti, 1. juuni 1938
- ↑ http://www.eestikirik.ee/sada-aastat-peapiiskop-edgar-hargi-sunnist/
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 299
- ↑ Battle of Kalka River 1223 xenophon-mil.org
- ↑ 30. Mai 1942 - "1.000-Bomber-Angriff" auf Köln WDR