TÄNA AJALOOS, 24. juuli ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna

<< Juuli >>
E	T	K	N	R	L	P
29	30	1	2	3	4	5
6	7	8	9	10	11	12
13	14	15	16	17	18	19
20	21	22	23	24	25	26
27	28	29	30	31	1	2
2026

25. juuli on Gregoriuse kalendri 206. (liigaastal 207.) päev. Juliuse kalendri järgi 12. juuli (1901–2099).

Sündmused

Eestis

1558 – Christopher von Münchhausen taastas Eestis Taani võimu ja hakkas ise asevalitsejaks.
1559 – Riias toimus Liivimaa maapäev, kus otsustati kehtestada erakorraline sõjamaks ja Vana-Liivimaal taastada üldine talupoegade sõjaväekohustus.^[1]
1931 – üle Tallinna lendas taas polaarekspeditsioonile suunduv Saksa õhulaev Graf Zeppelin.^[1]
1944 – Teine maailmasõda: algasid Sinimäe lahingud, ägedaimaid ja ohvriterohkeimad, mida Eestis ealeski on peetud.
1980 – Jaak Uudmäe võitis Moskva suveolümpiamängudel kuldmedali meeste kolmikhüppes tulemusega 17.35.

Maailmas

0864 – Charles II Paljaspea kuulutas Pistresi ediktiga välja kaitseabinõud viikingite vastu.
1139 – Portugal iseseisvus Leóni ja Kastiilia kuningriigist.
1261 – Nikaia väed vallutasid ristisõdijatelt tagasi Konstantinoopoli, millega Ladina keisririik jõudis lõpule.
1593 – senine kalvinistist Prantsusmaa kuningas Henri IV astus katoliku usku, mis pikemas vaates aitas kaasa hugenotisõdade lõpetamisele.
1755 – inglise kuberner Charles Lawrence laskis küüditada Kanada provintsidest umbes 11 000 prantslast.
1853 – tapeti Joaquin Murrieta, Mehhiko Robin Hood.
1907 – Koreast sai Jaapani protektoraat.
1917 – Tokyo Keiki Seisaku Sho, Iwaki klaasitööstus ja Fujii Lens Seizo Sho ühinesid Nippon Kogaku Kogyo Kabushiki Kaishaks. 1988. aastal sai ettevõtte nimeks Kabushiki-gaisha Nikon.
1934 – Austrias algas natsionaalsotsialistide mässukatse (Juulimäss), milles hukkus riigikantsler Engelbert Dollfuß.^[2]
1957 – Tuneesia sai vabariigiks.
1959 – hõljuklaev SR.N1 ületas 2 tunni ja 3 minutiga esimest korda La Manche'i väina.
1963 – Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit algatasid atmosfääris, vees ja kosmoses tuumarelvade katsetuste lõpetamise kokkuleppe.
1978 – Suurbritannias Manchesteris tuli ilmale esimene katseklaasilaps Louise Joy Brown.
1984 – Nõukogude kosmonaut Jelena Savitskaja väljus esimese naisena avakosmosesse.^[3]
1992 – algasid XXV suveolümpiamängud Barcelonas.^[4]
1992 – Indias asus esimese väljaspool kastisüsteemi olevast nn puutumatute rühmast pärineva presidendina ametisse Kocheril Raman Narayanan.
1997 – Johns Hopkinsi ülikooli laboreis Baltimore'is kultiveeriti esimene inimese tüvirakk, millest võib areneda mistahes keharakk.^[5]
2010 – Wikileaks avaldas salastatud dokumente Afganistani sõja kohta.
2013 – Hispaania loodeosas Galicias Santiago de Compostela linna lähistel toimunud rongiõnnetuses hukkus 80 ja sai vigastada enam kui 140 inimest.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 25. juulil

1016 – Kazimierz I, Poola monarh
1896 – Josephine Tey, šoti kirjanik
1939 – Leo Rohlin, eesti keraamik
1940 – Mait Arvisto, eesti haridustegelane
1940 – Tõnu Kull, eesti arhitekt
1941 – Ants Nurmekivi, eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog
1942 – Jaak Maaroos, eesti kardioloog
1948 – Ain Allas, eesti ajakirjanik
1949 – Toivo Toomemets, eesti kultuuritegelane
1950 – Raivo Mändmaa, eesti arhitekt
1950 – Reet Laja, eesti naisliikumise tegelane
1951 – Laimons Raudsepp, eesti võrkpallitreener
1953 – Tõnu Aare, eesti muusik
1953 – Suliko Liiv, eesti anglist
1959 – Andrei Haritonov, vene filminäitleja
1959 – Ane Raunam, eesti metallikunstnik
1962 – Thomas Mürk, eesti laulja
1967 – Matt LeBlanc, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More näitleja
1973 – Iir Hermeliin, eesti teatrikunstnik
1975 – Matis Toome, eesti võistlustantsija
1982 – Brad Renfro, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More näitleja
1996 – Jaafar Jackson, Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja