TÄNA AJALOOS, 24. juuli ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | ► | ►►

Sündinud · Surnud

1995. aasta (MCMXCV) oli 20. sajandi 95. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

1. jaanuar – Austria, Soome ja Rootsi ühinesid Euroopa Liiduga.
1. jaanuar – loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon.
17. jaanuar – Suur Hanshini maavärin: Jaapanis toimus 7,3 magnituudi tugevune maavärin, mille epitsenter asus Kōbe kesklinnast 20 km kaugusel meres. Hukkus umbes 5500–6400 inimest.
25. jaanuar – USA ja Norra saatsid välja teadusraketi Black Brant, mida Venemaa pidas tuumaraketiks.
26. jaanuar – algas Ecuadori-Peruu piirisõda.

Veebruar

10. veebruar – Tšetšeeniast viidi Moskvasse sadu sõjas hukkunud Vene sõdurite surnukehi.
27. veebruar – Briti vanemaid ja mainekamaid investeerimispanku Baring Brothers & Co. läks pankrotti, sest diiler Nick Leeson kaotas Aasia turgudel sooritatud tehingutes üle 800 miljoni dollari.
27. veebruar – Sitsiilias läksid 48 mõrvas süüdistatuna kohtu alla maffiaboss Salvatore Riina ja veel 47 inimest.

Märts

14. märts – esimese ameeriklasena läks Venemaa kosmoselaeval Bajkongõri kosmodroomilt orbiidile NASA astronaut Norman Thagard.
20. märts – Tōkyō metroos hukkus viimsepäevasekti Ülim Tõde sariinirünnakus 13 inimest, kannatada sai üle 6000.
22. märts – Vene kosmonaut Valeri Poljakov naasis Miri orbitaaljaamast, olles viibinud kosmoses 437 päeva, mis on seniajani pikim kosmoselend.
31. märts – Texase osariigis Corpus Christis mõrvati laulja Selena.

Aprill

1. aprill – Venemaal tuli Ostankino telekanali asemel eetrisse Pervõi Kanal.
7. aprill – Esimene Tšetšeenia sõda: Venemaa paramilitaarsed väed mõrvasid Tšetšeenias Samaškis sadu tsiviilisikuid.
19. aprill – Ameerika Ühendriikides Oklahoma Citys leidis aset pommiplahvatus, milles hukkus 168 inimest.

Mai

2. mai – Horvaatia iseseisvussõda: Serbia väed hakkasid Horvaatia pealinna Zagrebi rakettidega tulistama. Hukkus 7 ja sai vigastada umbes 200 inimest.
10. mai – Lõuna-Aafrika Vabariigis Orkneys kukkus kullakaevanduses alla lift, surma sai 100 kaevurit.
25. mai – avaldati programmeerimiskeele Java esimene versioon.
27. mai – Ukraina ja lääneriigid kirjutasid alla memorandumile Tšornobõli tuumaelektrijaama sulgemise kohta 2000. aastaks.
27. mai – USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More näitleja Christopher Reeve kukkus hobuse seljast, mille tagajärjel jäi ta kaelast altpoolt halvatuks.
28. mai – Sahhalini saarel toimunud maavärina tagajärjel hukkus Neftegorski asulas 3197 elanikust 2040.

Juuni

8. juuni – Taani-Kanada programmeerija Rasmus Lerdorf avaldas skriptimiskeele PHP esmaversiooni.
9. juuni – Colombia politsei arreteeris Cali narkokartelli juhi Gilberto Rodríguez Orejuela.
27. juuni – USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kosmosesüstik Atlantis seitsme vene ja ameerika meeskonnaliikmega siirdus orbiidile, et põkkuda vene orbitaaljaamaga.
29. juuni – algas Shuttle'i-Miri programm, kui kosmosesüstik Atlantis põkkus Vene orbitaaljaamaga Mir.

Juuli

9. juuli – Sri Lanka kodusõda: Pärast seda, kui tsiviilelanikel oli soovitatud leida varju palvekohtades, pommitasid Sri Lanka õhujõud Navalys kirikut, tappes vähemalt 147 inimest.

11. juuli – Srebrenica massimõrv: Serblaste Vabariigi Armee üksused sisenesid kindral Ratko Mladići juhtimisel Srebrenica linna ja tapsid etnilise puhastuse käigus üle 8000 bosnialasest mehe ja poisi.
18. juuli – Kariibi meres asuvas Montserrati saarel hakkas purskama Soufrière Hillsi vulkaan, mille tagajärjel kattus suur osa saare lõunaosast mitme meetri paksuse vulkaanilise materjaliga.

23. juuli – teineteisest sõltumatult avastasid astronoomid Alan Hale ja Thomas Bopp Hale'i-Boppi komeedi, mis oli 20. sajandi üks vaadeldumaid komeete.

August

16. august – Bermudal korraldatud referendumil otsustasid saareelanikud Suurbritannia kolooniaks jäämise kasuks.
17. august – Pariisis Arc de Triomphe'i juures plahvatas prügikasti pandud lõhkekeha, viga sai 17 inimest.
24. august – Microsoft andis välja operatsioonisüsteemi Windows 95.
30. august – Bosnia sõda: NATO väed alustasid operatsiooni "Deliberate Force", mille eesmärgiks oli Serblaste Vabariigi armee sõjalise võimekuse õõnestamine.

September

3. september – asutati eBay.

Oktoober

6. oktoober – asutati Taani Rahvapartei.
6. oktoober – avastati 51 Pegasi b, esimene planeet väljaspool Päikesesüsteemi, mis leiti tiirlevat Päikese-sarnase tähe ümber.
7. oktoober – paavst Johannes Paulus II pidas kõne New Yorgi Central Parkis.
28. oktoober – Aserbaidžaani pealinnas Bakuus metroos toimunud tulekahjus hukkus 289 ja sai vigastada veel 270 inimest. Tegemist on ohvriterohkeima metrooõnnetusega ajaloos.

November

4. november – juudiäärmuslane Yig'al Amir laskis rahumeelsel meeleavaldusel Tel Avivis maha Iisraeli peaministri Yitzhak Rabini.

Detsember

5. detsember – Azerbaijan Airlinesi reisilennuk kukkus mõni aeg pärast õhkutõusu Naxçıvani lennuväljalt alla. Hukkus 52 inimest.

7. detsember – veidi enam kui kuus aastat pärast starti jõudis Jupiteri orbiidile kosmosesond Galileo.
20. detsember – American Airlinesi lend 965: Miamist Calisse teel olnud American Airlinesi reisilennuk sõitis Colombias Buga linna lähedal vastu mäekülge. Lennuki pardal viibinud 163 inimesest pääses eluga vaid neli.
20. detsember – vastavalt Bosnia sõja lõpetanud Daytoni lepingule alustasid NATO väed Jugoslaavias rahukaitseoperatsiooni.

Sündmused Eestis

3. aprill – Euroopa Nõukogu avaldas lootust, et Eestis kaotatakse surmanuhtlus.^[1]
9. aprill – esimene Eesti rahuvalverühm Estpla-1 asus teenistusse Horvaatias.^[1]
27. aprill – Vahur Kraft kinnitati Eesti Panga presidendiks.^[1]
29. aprill – Tallinnas Viru tänaval avati Eesti esimene McDonaldsi hamburgerirestoran. ^[1]
16. mai – toimus Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu asutamiskoosolek.
27. mai – Tallinnas toimus Eesti ajaloo suurim pangarööv, mille käigus tungisid Hansapanka relvastatud röövlid ja said saagiks üle kahe miljoni krooni.^[1]
5. juuni – ilmumise lõpetasid Hommikuleht, Päevaleht ja Rahva Hääl, ühinedes uueks ajaleheks Eesti Päevaleht.
6. juuni – NATO ühismanöövritel Läänemerel osales esimest korda Eesti miinilaev Sulev.^[1]
10. juuni – alkoholijoobes rahandusminister Mart Opmann tegi avarii.^[1]
12. juuni – Eesti kirjutas alla assotsieerumislepingule Euroopa Liiduga.
16. juuni – Keilas avati SOS-lasteküla.^[1]
27. juuni – Riigikogu muutis välismaalaste seadust ja andis sellega õiguse esitada elamis- ja tööloa taotlusi ka pärast 12. juulit.^[1]
28. juuni – valitsustevahelise kokkuleppega keelustati Estonia vraki ülestõstmine.^[2]
11. august – Kaitsepolitsei avastas Pärnus võltslattide rahapaja.^[2]
12. august – Moskva ülikool avas filiaali Tallinnas.^[2]
15. august – Paldiskis avati pidulikult kaitsejõudude väljaõppekeskus.^[2]
26. august – Tallinnas sündis Baltimaade esimene katseklaasilaps.^[2]
1. september – Riigikogu ees toimus õpetajate meeleavaldus, kus nõuti 50% palgatõusu.^[2]
4. september – peaminister Tiit Vähi teatas, et Eesti ei soovi enam Venemaalt saada Tartu rahu järgseid alasid.^[2]
16. september – Narva Eesti Gümnaasiumis plahvatas pomm, keegi vigastada ei saanud.^[2]
22. september – suleti Haapsalu–Riisipere raudteeliin.^[2]
26. september – Venemaa andis Eestile üle Paldiski tuumaobjekti, mis oli viimane Venemaa relvajõudude käes olnud ala Eestis.^[2]
28. september – ajalehtede Eesti Sõnumid ja Eesti Päevaleht omanikud ühinesid ja otsustasid koos välja andma hakata ühist väljaannet Eesti Päevaleht.^[2]
3. oktoober – Kaitsepolitsei esitas süüdistuse Tartu Kommertspanga juhile Rein Kaareperele ametiseisundi kuritarvitamises ja ametialases lohakuses.^[2]
5. oktoober – Lindiskandaal: eraturvafirma SIA läbiotsimisel leiti helilinte Edgar Savisaare vestlustest Tiit Vähi, Siim Kallase ja teiste poliitikutega.^[2]
5. oktoober – valitsus otsustas lindiskandaali tõttu tagasi astuda.^[2]
12. oktoober – Eesti Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik allkirjastasid kokkuleppe, millega Eesti andis Saksamaale õiguse omal kulul korrastada ja korras hoida Eestis asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid.
17. oktoober – president Lennart Meri nimetas peaministrikandidaadiks taas Tiit Vähi.^[2]
21. oktoober – Keskerakonna erakorraline kongress valis napi häälteenamusega erakonna uueks esimeheks Andra Veidemanni.^[2]
22. oktoober – Koonderakond ja Maarahva ühendus ning Reformierakond sõlmisid koalitsioonilepingu.^[2]
6. november – Tiit Vähi kolmas valitsus asus ametisse.
16. november – Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) saadikud esitasid parlamendile põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kehtestaks presidendi otsevalimise rahva poolt.^[3]
20. november – Endel Lippmaa esines Riigikogus sõnavõtuga, millest nähtus, et ta soovitab Eesti elanikel, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud, taotleda Venemaa välispassi.
20. november – Tallinna linnakohus mõistis ekspeaminister Indrek Toome süüdi altkäemaksu andmise katses ning karistas teda rahatrahviga 200 päevapalga ulatuses ehk 3000 krooniga.^[3]
23. november – Raepank ja Forekspank teatasid ühinemisest.
23. november – prokuratuur tuvastas politsei töö kontrollimisel, et kuues politseiprefektuuris loeti kuritegusid avastatuks ebaseaduslikult ning see võimaldas politseil näidata oma tööd tegelikust paremana.^[3]
24. november – Eesti peaminister Tiit Vähi kirjutas alla avaldusele, milles Eesti taotles vastuvõtmist Euroopa Liitu.
28. november – EVTV üks osanik Rootsi kontsern Kinnevik ja osa RTV aktsionäre kirjutasid alla kavatsuste protokollile, millega pannadi alus uuele telekanalile.^[3]
2. detsember – Isamaa ja ERSP ühinemissuurkogul loodi Erakond Isamaaliit. Erakonna esimeheks valiti Toivo Jürgenson.
3. detsember – Eestit ähvardas ÜRO-s hääleõigusest ilmajäämine, sest tasumata oli liikmemaks.^[3]
8. detsember – Kaitseväe juhataja keelas Kaitseliidul oma nimel edastada pressiteateid ja avaldusi.^[3]
9. detsember – üle 5000 õigeuskliku kogunes Aleksander Nevski katedraali juurde, kust alustasid ristikäiku läbi Tallinna vanalinna. Peapiiskop Kornelius oli kutsunud õigeusklikke ristikäigule, et palvetades leida väljapääsu ummikust, kuhu oli sattunud Moskvale alluv õigeusu kirik.^[3]
19. detsember – Riigikogu vabastas kindral Aleksander Einselni kaitseväe juhataja kohalt.^[3]
22. detsember – Eesti Ajalehtede Liit tunnistas aasta pressisõbralikumaks ühiskonnategelaseks välisminister Siim Kallase, pressivaenulikumaks ühiskonnategelaseks aga endise siseministri Edgar Savisaare.^[3]

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1995

11. aprill – Petra Uberalová, Slovakkia tennisist
24. mai – Joseph Wenzel, Liechtensteini prints
22. juuni – Dua Lipa, Inglise laulja
5. detsember – Anthony Martial, Prantsusmaa jalgpallur

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1995

1. jaanuar – Eugene Paul Wigner, Ungari päritolu USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More füüsik
1. jaanuar – Astrid Reinla, eesti kirjanik
15. jaanuar – Kalju Oja, eesti raamatukogundusteadlane
16. jaanuar – Nikolai Kultas, eesti ärimees ja kultuuritegelane
25. jaanuar – Rein Sepp, eesti luuletaja ja tõlkija
29. jaanuar – Kuldar Sink, eesti helilooja
30. jaanuar – Gerald Durrell, inglise looduskaitsja ja kirjanik
2. veebruar – Donald Pleasence, inglise näitleja
4. veebruar – Patricia Highsmith, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kirjanik
6. veebruar – Mira Lobe, Austria lastekirjanik
8. veebruar – Józef Maria Bocheński, loogik ja filosoof
21. veebruar – Juhan Viiding, eesti luuletaja, näitleja ja lavastaja
23. veebruar – James Herriot, inglise loomaarst, kes sai tuntuks kirjanikuna
11. märts – Rein Aun, eesti kergejõustiklane
31. märts – Selena Quintanilla, Mehhiko-USA laulja
3. aprill – Harald Raudsepp, eesti ajakirjanik
27. aprill – Willem Frederik Hermans, hollandi kirjanik
18. mai – Aleksandr Godunov, vene balletitantsija
18. mai – Henri Laborit, Prantsuse neuroloog ja kirjanik
18. mai – Elizabeth Montgomery, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More näitleja
29. mai – Lana Turner, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filmi- ja seriaalinäitleja
8. juuni – Juan Carlos Onganía, Argentina president
13. juuni – Ilmar Rebane, eesti õigusteadlane
25. juuni – Ernest Walton, iiri füüsik
1. juuli – Wolfman Jack, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More raadiosaatejuht
4. juuli – Bob Ross, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kunstnik ja telesaatejuht
17. juuli – Juan Manuel Fangio, Argentina vormelisõitja
26. juuli – George W. Romney, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More poliitik ja ettevõtja
11. august – Alonzo Church, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More matemaatik ja loogik
18. august – Leo Karupää, eesti agronoom ja poliitik
21. august – Subrahmanyan Chandrasekhar, India-Ameerika füüsik
30. august – Sterling Morrison, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kitarrist
25. oktoober – Viveca Lindfors, Rootsi-USA näitleja
31. oktoober – Alan Bush, briti helilooja, pianist ja dirigent
3. november – Mihhail Dorovatovski, eesti filmioperaator
4. november – Gilles Deleuze, prantsuse filosoof
5. detsember – Clair Cameron Patterson, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More biokeemik
18. detsember – Ross Thomas, Ameerika Ühendriikide kirjanik
22. detsember – Osvald Käpp, eesti maadleja
25. detsember – Dean Martin, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More laulja, näitleja