TÄNA AJALOOS, 24. juuli ⟩ Ameerika professor leidis mägedest maailmakuulsa hüljatud linna

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | ► | ►►

Sündinud · Surnud

1991. aasta (MCMXCI) oli 20. sajandi 91. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

1. jaanuar – Tšehhoslovakkia sai Poola järel teiseks Ida-Euroopa riigiks, mis loobus plaanimajandusest.
9. jaanuar – Genfis kohtusid Ameerika Ühendriikide välisminister James Baker ja Iraagi välisminister Tariq Aziz. Iraak keeldus oma vägesid Kuveidist välja viimast.
13. jaanuar – Vilniuse veresaun, Leedus Vilniuse teletorni juures ründasid ööl vastu 13. jaanuari dessantväelased ja eriüksus Alfa relvastamata rahvamassi. Surma sai 14 inimest, vigastada ligi 1000.
14. jaanuar – Riias Vecmilrgavise silla juures tulistas Riia OMON silla kaitsjaid. Õhtul korrati rünnakut.
17. jaanuar – USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More ja liitlasväed alustasid õhurünnakutega sõda Iraagi vastu. Algas lahesõda Kuveidi vabastamiseks.
26. jaanuar – Somaalias kukutati võimult president Siad Barre ning algas kodusõda.
29. jaanuar – lahesõda: Iraagi väed ründasid Saudi Araabia Khafji linna, algatades Khafji lahingu. Saudi Araabia ja Ameerika Ühendriikide sõjaväed vallutasid linna 1. veebruariks tagasi.

Veebruar

1. veebruar – USAiri lend 1493: Los Angelese rahvusvahelise lennujaama maandumisrajal põrkasid lennujuhi eksimuse tõttu kokku kaks lennukit. Hukkus 35 inimest.
7. veebruar – lahesõda: maaväed ületasid Saudi Araabia ja Kuveidi piiri.
15. veebruar – Tšehhoslovakkia, Ungari ja Poola asutasid Visegrádi grupi
19. veebruar – Boriss Jeltsin kutsus Mihhail Gorbatšovi üles tagasi astuma, väites, et viimane ohverdab võimu säilitamise nimel reformid.
22. veebruar – lahesõda: Iraak nõustus Nõukogude Liidu pakutud vaherahuettepanekuga. Ameerika Ühendriigid[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More lükkasid selle tagasi ja andsid Iraagile 24 tundi aega oma väed Kuveidist välja viia.
26. veebruar – lahesõda: Iraak teatas, et viib oma väed Kuveidist välja. Lahkuvad Iraagi väed süütasid Kuveidi naftaväljad ning Ühendriigid jätkasid õhurünnakutega.
27. veebruar – lahesõda: Ameerika Ühendriigid[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More teatasid, et Iraak on võidetud, ning käskisid relvajõududel lahingutegevuse peatada.

Märts

3. märts – Lätis ja Eestis toimus iseseisvusreferendum. Mõlema riigi valijad pooldasid iseseisvust.
6. märts – India peaminister Chandra Shekhar astus tagasi.
15. märts – Kuveidi emiir Jaber Al-Ahmad Al-Sabah naasis kodumaale.
23. märts – Sierra Leones algas kodusõda.

Aprill

5. aprill – kosmosesüstik Atlantis startis 37. süstikumissioonile, lastiks gammakiirgust uuriv observatoorium.
9. aprill – Poolast lahkusid esimesed Nõukogude väed.
10. aprill – Itaalias Livorno lähistel põrkasid tihedas udus kokku reisilaev ja tanker. Hukkus 140 inimest.
12. aprill – avati Varssavi börs.
16.–18. aprill – Mihhail Gorbatšov tegi esimese Nõukogude Liidu juhina riigivisiidi Jaapanisse.
26. aprill – Esko Aho sai 36-aastaselt Soome ajaloo noorimaks peaministriks.
29. aprill – Bangladeshi tabanud tsüklonis hukkus 138 000 inimest.

Mai

15. mai – Édith Cresson sai Prantsusmaa ajaloo esimeseks naispeaministriks.
18. mai – Somaalimaa kuulutas ennast iseseisvaks. Ükski riik ja organisatsioon pole Somaalimaa iseseisvust tunnustanud.
19. mai – Horvaatia iseseisvusreferendumi tagajärjena kuulutab Horvaatia end iseseisvaks.
21. mai – Indias hukkus atentaadis endine peaminister Rajiv Gandhi.

Juuni

8. juuni – Pakistanis Ghotki linnas põrkas täiel kiirusel kihutav reisirong kokku jaamas seisnud kaubarongiga, hukkus vähemalt 100 inimest.
12. juuni – Boriss Jeltsin valiti Vene NFSV presidendiks.
20. juuni – Saksamaa seadusandjad otsustasid napi häälteenamusega pealinna tagasiviimise Berliini.

Juuli

10. juuli – Boriss Jeltsin vannutati ametisse esimese valitud Venemaa presidendina.

August

4. august – kosmosesüstiku Atlantis pardalt saadeti Maale esimene e-kiri kosmosest.
16. august – Mihhail Gorbatšov kutsus Baltimaade liidreid 20. augustiks Novo-Ogorjovosse liidulepingut sõlmima.
19. august – Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse.
20. august – Eesti taasiseseisvus.
22. august – Island tunnustas esimese riigina Balti riikide iseseisvust.
24. august – Ukraina taasiseseisvus.
27. august – Mihhail Gorbatšov pöördus liiduvabariikide poole üleskutsega säilitada sõjaline ja majanduslik liit.

September

9. september – Tadžikistan kuulutas end iseseisvaks.
17. september – Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Eesti, Läti, Leedu, Marshalli Saared ja Mikroneesia Liiduriigid võeti ÜRO-sse vastu.
19. september – Alpidest leiti Ötzi.

Oktoober

1. oktoober – Jugoslaavia armee piiras sisse Dubrovniki, algatades Dubrovniki piiramise. Piiramine lõpetati 31. mail 1992.
14. oktoober – Eesti sai UNESCO liikmeks.
27. oktoober – Poolas toimusid esimesed vabad parlamendivalimised.
29. oktoober – USA kosmosesond Galileo tegi esimese lähifoto asteroidist (951 Gaspra).

November

6. november – NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetas ametlikult tegevuse.

Detsember

1. detsember – Ukraina NSV elanikud hääletasid referendumil Nõukogude Liidust lahkulöömise poolt.
8. detsember – Venemaa, Valgevene ja Ukraina moodustasid Belovežjes Sõltumatute Riikide Ühenduse.
15. detsember – Punasel merel uppus reisilaev Salem Express. Hukkus üle 450 inimese.
23. detsember – Mihhail Gorbatšov andis Boriss Jeltsinile üle Nõukogude Liidu tuumakoodid.
26. detsember – Nõukogude Liidu Ülemnõukogu otsustas formaalselt Nõukogude Liidu ja iseenda laiali saata.
31. detsember – Nõukogude Liit lakkas olemast.

Sündmused Eestis

7. jaanuar – Tallinnas Tõnismäel avati mälestussammas Paul Keresele (Paul Kerese monument)^[1].
15. jaanuar – Vene NFSV president Boriss Jeltsin tegi visiidi Tallinna.
15. jaanuar – Toompeal toimus nõukogudemeelsete miiting.
25. jaanuar – Tallinnas leiti surnuna Paldiski mnt 80 juures asuvalt tühermaalt Rootsi ehitus- ja puidutööstuse ametühingute liidrid ning Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmed Bertil Whingberg (55) ja Ove Fredriksson (50). Ohvrite surma oli põhjustanud külmumine.^[2]^[3]
3. märts – Eestis toimus iseseisvusreferendum.
2. aprill – Eestis läksid ulatusliku hinnatõusuga kallimaks rongi-, bussi- ja lennukipiletid, rõivad, jalatsid ja sõiduautod.
17. aprill – Tallinnas rajati Jaan Tõnissoni Instituut.
6. mai – Tartus toimunud NSV Liidu meistrivõistluste finaalis korvpallis võitis Tallinna Kalev Leningradi Spartaki ja tuli viimaseks NSV Liidu meistriks korvpallis.
19. mai – NSV Liidu OMON-i eriüksus ründas ja rüüstas Võrumaal Luhamaa piiripunkti
23. juuni – Väike-Maarjas taasavati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
19. august – Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse; Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldusega riigipöörde kohta Nõukogude Liidus otsustati erakorralised volitused anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule.
20. august – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest".
27. august – Euroopa Liidu ja Eesti vahel seati sisse diplomaatilised suhted.
8. september – Tallinna lauluväljakul toimus suurüritus "Vabaduse laul".
10. september – Eesti sai Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi liikmeks.
11. september – Patarei vanglas hukati mahalaskmise teel Rein Oruste. Oruste on ainus surmamõistetu, kelle karistus on taasiseseisvunud Eestis täide viidud.
13. september – alustas tööd Põhiseaduse Assamblee. Selle juhatajaks valiti Tõnu Anton.
17. september – Eesti sai ÜRO liikmeks.
30. september – Tartus alustas tööd Raadio Tartu.
1. oktoober – käibele tulid Eesti postmargid.
1. oktoober – moodustati Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut^[4]
4. oktoober – valitsus otsustas kutsuda Eesti kaitsejõududesse aastatel 1965–1973 sündinud noored.
17. oktoober – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu maareformiseaduse.
19. oktoober – asutati Eesti Kodanike Keskerakond.
6. november – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegi põhimõttelise otsuse taastada 1938. aasta kodakondsusseadus.
23. november – üheksa kõrgkooli üliõpilaskonna algatusel asutati Eesti Üliõpilaskondade Liit, mille juhatusse valiti Sulev Alajõe, Agu Vahur ja Kaarel Tarand.
1. detsember – loodi Eesti lennufirma Estonian Air.
11. detsember – Abja-Paluoja sai omavalitsusliku alevi staatuse.
Asutati Aardla järve kaitseala.
Likvideeriti Aaspere mõisas asunud lastekodu.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1991

12. jaanuar – Pixie Lott, inglise laulja
10. veebruar – Emma Roberts, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More näitleja
20. mai – Henrik Ojamaa, Eesti jalgpallur
23. mai – Lena Meyer-Landrut, Saksamaa laulja
16. juuli – Iiris Vesik, eesti laulja
10. november – Elina Netšajeva, eesti laulja
24. detsember – Louis Tomlinson, inglise poplaulja (One Direction)

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1991

12. jaanuar – Lannie Balcom, ameerika modell (Playboy Playmate)
15. jaanuar – Vello Saage, eesti õpetaja
17. jaanuar – Olav V, Norra kuningas
17. jaanuar – Giacomo Manzù, itaalia kunstnik
23. jaanuar – Northrop Frye, Kanada kirjandusteadlane
14. veebruar – Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
22. veebruar – Valdur Hannula, Eesti ratsutaja
2. märts – Serge Gainsbourg, prantsuse laulja
2. märts – William Heinesen, kirjanik
24. märts – Erich Kübarsepp, Eesti spordipedagoog
25. märts – Aleksander Sagim, eesti majandusteadlane
1. aprill – Martha Graham, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More tantsija ja koreograaf
3. aprill – Graham Greene, inglise kirjanik
4. aprill – Max Frisch, šveitsi kirjanik
19. aprill – Armas Luige, eesti ehitusinsener
20. aprill – Don Siegel, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filmilavastaja
20. aprill – Jumdžagijn Tsedenbal, Mongoolia poliitik
3. mai – Jerzy Kosiński, kirjanik
21. mai – Rajiv Gandhi, India poliitik
23. mai – Boris Indre, Eesti korvpallur
1. juuni – Wolfgang Stegmüller, filosoof
3. juuni – Voldemar Roolaan, Eesti maadleja
6. juuni – Stan Getz, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More saksofonist
10. juuni – Vercors, prantsuse kirjanik
19. juuni – Jean Arthur, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filminäitleja
26. juuni – Elmar Tambek, eesti poliitik
29. juuni – Henri Lefebvre, prantsuse sotsioloog ja filosoof
18. juuli – Valve Kikas, eesti ehitusinsener
24. juuli – Isaac Bashevis Singer, kirjanik, Nobeli auhinna laureaat 1978
25. juuli – Lazar Kaganovitš, Nõukogude Liidu poliitik
12. august – Ivan Kožedub, sõjaväelendur
22. august – Boriss Pugo, Nõukogude Liidu poliitik
30. august – Jean Tinguely, šveitsi kunstnik
2. september – Alfonso García Robles, Mehhiko diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat
4. september – Ülo Keedus, eesti purilendur ja filmioperaator
28. september – Miles Davis, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More muusik
12. oktoober – Arkadi Strugatski, vene kirjanik
17. oktoober – Tennessee Ernie Ford, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More muusik
24. oktoober – Sergei Ahromejev, Nõukogude sõjaväelane
24. oktoober – Gene Roddenberry, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More stsenarist ja produtsent
7. november – Tom of Finland, soome kunstnik
9. november – Ahto Haabjärv, eesti laulja
9. november – Yves Montand, itaalia päritolu prantsuse näitleja ja laulja
14. november – Tony Richardson, inglise filmilavastaja
18. november – Gustáv Husák, Tšehhoslovakkia president
20. november – Johan Ungerson, eesti poliitik
23. november – Klaus Kinski, näitleja
24. november – Freddie Mercury, laulja
27. november – Arnold Felix Karu, eesti bibliofiil
7. detsember – Gordon Pirie, Suurbritannia jooksja
27. detsember – Gunnar Holm, eesti auto- ja motosportlane