1100. aasta (MC) oli 11. sajandi 100. aasta.

• 24. veebruar – Huizong sai Hiina keisriks.
• 15. märts – rajati Wrocławi piiskopkond.
• 2. august – Inglismaa kuningas William II suri jahil saadud noolehaava tõttu.

• 5. august – Henry I krooniti Westminster Abbeys Inglismaa kuningaks.
• 10. september (arvatav kuupäev) – Theodoricus sai vastupaavstiks.

• 25. detsember – Balduin I (Baudoin I) Boulogne'ist krooniti Petlemmas Jeesuse sünnikirikus Jeruusalemma kuningaks.
• Islandil otsustas Althing, et seadused tuleb kirja panna.
• Inglismaa anti välja vabaduste harta.
• Kalmar sai kaubalinnaõigused.
• Udalschak von Stille und Heft asutas Steitenstetteni kloostri.
• Krahv Ottwin von Pustertal asutas Sankt Georgeni kloostri.
• Piiskop Johannes von Speyer pühitses Sinsheimis augustiini kloostri ümber benediktlaste kloostriks.
• Lothar von Supplinburg sai Saksi krahviks.
• Otto II sai Dießeni krahviks.
• Bernard Valence'ist sai Antiookia ladina patriarh.
• Krahv Friedrich I. von Schwarzenburg sai Kölni peapiiskopiks.
• Gerard sai Yorki peapiiskopiks.
• Burchard von Lechsgemünd sai Utrechti piiskopiks.
• Czesław sai Krakówi piiskopiks.
• Balduin ja Kuno said Strasbourgi piiskopiks.
• Hugo sai Bozen-Brixeni piiskopiks.
• Guillaume sai Aire'i piiskopiks.
• Étienne de Garlande sai Beauvais' piiskopiks.
• Hugues sai Châlonsi piiskopiks.
• Adelgaire I sai Albi peapiiskopiks.
• Boemondo Tarantost võeti lahingus vangi.
• Berberid said Põhja-Aafrikas võimu enda kätte.
• Filosoof ja teoloog Pierre Abélard läks õppima Champeaux' Guillaume'i juurde.
• Tulevane Saksa-Rooma keiser Lothar III abiellus Richenza von Northeimiga.
• Tulevane Prantsusmaa kuningas Louis VI sai oma isa Philippe I kaasvalitsejaks.
• Tankred sai Antiookia regendiks.
• Essert-Pittet'd mainiti esimest korda kirjalikult.
• Aachi, Bühlenhausenit, Calmbachi, Dembachi, Eberdingenit, Fautenbachi, Hohenheimi, Kieselbronni (6. jaanuar), Muddenhagenit, Nussdorfi, Oberackerit, Obersteetenit, Opherdicket, Raabsi linnust, Rot an der Roti, Sachsendorf bei Calbet, Sindlingeni, Zaisersweiherit (6. jaanuar), Tannheimi ja Wurmlingeni mainiti ürikutes esimest korda.
• Bonvillarsi mainiti esimest korda kirjalikult.
• Chraberce, Skršíni, Tursko ja Vražkovi küla mainiti esimest korda.
• Londonis oli umbes 20 000 elanikku.

• Qinzong, Hiina keiser
• Mary ja Eliza Chulkhurst, Siiami kaksikud
• Geber, matemaatik
• Otto Canella, Monaco vürstide esiisa

• 20. juuni – Guillaume I, Neversi krahv, Auxerre'i krahv, Tonnerre'i krahv
• 18. juuli – Godefroy Bouillonist, Esimese ristisõja juht
• 2. august – William II, Inglismaa kuningas (Walter Tirel tabas teda jahil noolega)
• 3. august – Otto von Büren, Strasbourgi piiskop
• 8. september – Clemens III, vastupaavst
• 22. oktoober – Břetislav II, Böömi vürst
• Zhezong, Hiina keiser
• Adelheid von Orlamünde-Weimar, pfaltskrahv Heinrich II von Laachi abikaasa
• Godefroy, Mortagne'i krahv
• Adalbert I von Eurasburg, Noritali krahv
• Johannes VI, Aleksandria patriarh
• Thomas I, Yorki peapiiskop
• Lambert III, Krakówi piiskop
• Balduin, Strasbourgi piiskop
• Anto, Bozen-Brixeni piiskop
• Philippe I de Champagne, Châlonsi piiskop
• Friedrich, Hersfeldi kloostri abt
• Naropa, India budistlik müstik ja munk
• Huitang Zuxin Maidō Soshin, budistliku Ōryo koolkonna patriarh
• Bernold Konstanzist, kroonik
• Domingo García, palverändurite vastuvõtja

• Paavst: Paschalis II
• Saksa-Rooma riik: Saksa-Rooma keiser Heinrich IV
• Inglismaa:
  • kuningas William II (2. augustini)
• Henry I (2. augustist; valitses 1100–1135
• Prantsusmaa: kuningas Philippe I (valitses 1060–1108)
• Böömimaa:
  • Böömi vürst Břetislav II (22. oktoobrini; valitses 1092–1100)
  • Böömi vürst Bořivoj II (22. oktoobrist; valitses 1100–1107 ja 1117–1120)