1938. aasta (MCMXXXVIII) oli 20. sajandi 38. aasta.

• 1. jaanuar – hakkas kehtima uus Eesti Vabariigi põhiseadus (1938. aasta põhiseadus).
• 3. jaanuar – Tartus avati uus turuhoone.
• 6. jaanuar – Tallinnas Mustamäe nõlval toimusid Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakonna (ÜENÜTO) eestvõttel esimesed väravasõidu (slaalomi) võistlused Eestis. Võistlusel osales 22 suusatajat ja võitis A. Pillak.^[1]
• 7. jaanuar – olümpiavõitja Kristjan Palusalu sai maadlustreeningul raskelt vigastada: Osvald Froomani vastu ristvöövõtet kasutades nihestas ta õlaliigest^[1].
• 7. jaanuar – lõppes Hastingsi maleturniir, kus Paul Keres sai 6,5 punktiga teise koha^[1].
• 18. jaanuar – Eesti lahkus rahanappuse ja huvi puudumise pärast siinses uisuspordis Rahvusvahelisest Uisuliidust^[1].
• 25. jaanuar – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo tähesõit; osales neli autot.^[1]
• 30. jaanuar – Berliini olümpiamängudel poksis hõbemedali saanud Nikolai Stepulov pidas oma viimase matši harrastussportlasena.^[1]
• 6. veebruar – Eesti suusapäevad: Nõmmel, Tartus ja Narvas toimus muu hulgas esimest korda 4 × 10 km teatesuusatamine.^[1]
• 6. veebruar – Helsingis lõppesid Põhjamaade lahtised meistrivõistlused tennises, kus eestlane Veera Nõmmik osales naiste üksikmängu finaalis.^[1]
• 7. veebruar – Rootsis Örebros toimus rahvusvaheline poksiturniir, kus Martin Linnamägi ja Harald Freimuth said esikoha.^[1]
• 8. veebruar – Peipsil tapsid punaväelased Eesti piirivalvurid Artur Pungas ja Voldemar Kaio.
• 13. veebruar – majandusminister Karl Selter avas Tartu turuhoone.
• 15. veebruar – Nõukogude ohvitserid Vladimir Umisevski ja Nikolai Gurjev põgenesid lennukil Eestisse.
• 16. veebruar – riigihoidja Konstantin Päts[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts'] More võttis vastu Leedu haridusministri Juozas Tonkunase.
• 17. veebruar – Eestis toimus esimene jäähoki maavõistlus, kus Eesti võitis Soomet 2:1.^[1]
• 22. veebruar – Eesti Vabariigi 20. aastapäeva vastuvõtt, kus Johan Laidoner autasustas 19 Eesti laskesportlast kuldkäekellaga^[1].
• 23. veebruar – kodutütred kinkisid riigihoidja Konstantin Pätsile endi valmistatud vaiba Oru lossi kaunistamiseks.
• 15. märts – Eesti-Soome maavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses vigastas Kristjan Palusalu teist korda õlga ja ühtlasi lõppes sellega tema sportlaskarjäär.^[1]
• 21. märts – Tallinnas Ülemiste järvel lõppesid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises. Mõlemad põhiklassi võitjad (Etienne Gahlnbäck ja Erik Holst) olid Eestist.^[1]
• 1. aprill – tegevust alustas Loodushoiu ja Turismi Instituut, instituudi direktoriks sai Peeter Päts.
• 3. aprill – Tallinnas peeti 7. üleriiklik kaupmeeste kongress.
• 5. aprill – Leopold Johanson ja Erich Joonas kaklesid Tallinna Rahvamajas.
• 6. aprill – riigihoidja Konstantin Päts[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts'] More tutvus ümberehitustöödega Riiginõukogu hoones (endine Seltskondlik Maja).
• 6. aprill – Tallinnas toimus Eesti-Soome lauatennise maavõistlus, mille Eesti võitis 5:0.^[1]
• 7. aprill – algasid Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu volitused.
• 9. aprill – valiti omavalitsuste esinduskogude esindajate kogu liikmed.
• 13. aprill – anti välja Seaduste Kogu I köide.
• 19. aprill – riigihoidja Konstantin Päts[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts'] More andis enne I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu kokkutulekut dekreedina mitmed olulised seadused: "Linnaseadus", "Maaomavalitsuste seadus", "Trükiseadus", "Koosolekute seadus", "Ühingute ja nende liitude seadus"^[2].
• 21. aprill – algas I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu 1. istungjärk.
• 21. aprill – riigihoidja Konstantin Päts asus täitma Eesti Vabariigi presidendi ülesandeid.
• 21. aprill – Konstantin Pätsi viienda valitsuse liikmed esitasid riigihoidjale lahkumispalve.
• 24. aprill – Konstantin Päts valiti Eesti Vabariigi presidendiks ja astus ametisse.
• 24. aprill – Liisa Sikut istutas koos poeg Vello Sikutiga Kahkva vallas Konstantin Pätsi auks 64 tamme.
• 27. aprill – Tallinnas lõppesid neli päeva väldanud Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses^[1].
• 29. aprill – Eesti Lambakasvatajate Selts nimetas Eesti õuekoera tõu Muriks ja karjakoera tõu Krantsiks.
• 30. aprill – Eestisse saabus NMKÜ Maailmaliidu president John R. Mott.
• 1. mai – 14 senist alevit Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani nimetati ümber linnadeks.
• 4. mai – president Konstantin Päts tegi Kaarel Eenpalule ettepaneku koostada Vabariigi Valitsus.
• 5. mai – vene kirjanik Ivan Bunin saabus Tartusse.
• 6. mai – president Konstantin Päts kuulutas välja amnestiaseaduse.
• 7. mai – amnestiaseaduse alusel vabanesid kõik poliitilised vangid.
• 9. mai – Kaarel Eenpalu valitsus astus ametisse.
• 15. mai – president Konstantin Päts avas Kadrioru staadioni.
• 15. mai – Tahkuranna vallavolikogu istutas Konstantin Pätsi auks vallamaja aeda tamme.
• 15. mai – president Konstantin Päts avas Tallinnas Kadrioru staadioni uue betoontribüüni. Kohe pärast avamist toimus Eesti jalgpallikoondise ja Strasbourg Racing Clubi vahel matš, mis jäi 1:1 viiki^[1].
• 21. mai – Ferdinand Linnus promoveerus filosoofiadoktoriks (dr. phil.) etnograafia alal.
• 21. mai – haridusminister Aleksander Jaakson andis kätte Eesti Raamatufondi 1938. aasta auhinnad.
• 21. mai – president Konstantin Päts võttis vastu Eesti Teaduste Akadeemia liikmed.
• 24. mai – peaminister Kaarel Eenpalu avaldas Riigivolikogus ja Riiginõukogus oma valitsuse programmi.
• 24. mai – linnapead ja maavanemad andsid siseministrile ametivande.
• 24. mai – toimus Loodushoiu Nõukogu esimene koosolek.
• 25. mai – sisekaitseülema ülesanded pandi siseminister Richard Veermaa peale.
• 25. mai – Paides istutati Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri auks tammed.
• 27. mai – Karl Terras valiti tagasi Eesti Spordi Keskliidu esimeheks.
• 31. mai – Pärnu jõkke lasti 9000 Konstantin Pätsi nimelist lõhemaimu.
• Mais ilmus luulekogumik "Arbujad"^[2].
• 31. mai – Oslos toimus Eesti-Norra jalgpallimaavõistlus, mille Eesti kaotas 0:1.^[1]
• 1. juuni – president Konstantin Päts andis kodanliku õhukaitse üldkava.
• 2. juuni – Briti saadik Charles William Orde esitas oma volitused president Konstantin Pätsile.
• 2. juuni – Kose-Lükatil avati Konstantin Pätsi nimeline Eesti Punase Risti vabaõhukool.
• 8. juuni – äsja loodud Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikoolis algasid vastuvõtukatsed.^[2]
• 12. juuni – pandi nurgakivi Paju lahingu mälestussambale.
• 13. juuni – Viinis toimunud rahvusvahelise lauljate konkursi võitis Tiit Kuusik^[2].
• 17. juuni – I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu liikmed külastasid Virumaa suurtööstusi ja president Konstantin Pätsi Oru lossis.
• 23.–25. juuni – toimus XI üldlaulupidu.
• 17. juuli – Abja-Paluojal peetud rahvakoosolek taotles aleviku linnaks muutmist.
• 1. august – asutati Harku Tööpõlgurite Töölaager.
• 3. august – president Konstantin Päts külastas Peresaare uudisasundust.
• 6. august – esimesed tööpõlgurid saadeti Harku Tööpõlgurite Töölaagrisse.
• 7. august – president Konstantin Päts avas Väänal Tallinna linna Laste Suvekodu.
• 8. august – Leni Riefenstahl saabus Tallinna.
• 20. august – Soome rahaminister Väinö Tanner saabus Eestisse.
• 25. august – Kehras avati sulfaattselluloositehas^[2].
• 28. august – president Konstantin Päts külastas Hiiumaad.
• 18. september – avati August Weizenbergi mälestussammas Kanepis.
• 19. september – president Konstantin Päts asus oma uutesse tööruumidesse Kadrioru administratiivhoones.
• 21. september – president Konstantin Päts jättis jumalaga Riigikantselei ametkonnaga.
• 24. september – Eesti sõjalaevad Kalev, Lembit ja Laine saabusid visiidile Helsingisse.
• 25. september – Väike-Maarjas avati Jakob Liivi monument.
• 25. september – president Konstantin Päts külastas Aegviidu turismikodu.
• 3. oktoober – president Konstantin Päts nimetas Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks August Traksmaa ja Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks Mart Tuiski.
• 3. oktoober – asutati Tartu Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing.
• 7. oktoober – Eestisse saabus male suurmeister Salo Flohr.
• 8. oktoober – president Konstantin Päts kirjutas alla valdade reformi otsusele, mis jõustus 1. aprillil 1939.
• 11. oktoober – algas Riigivolikogu ja Riiginõukogu II istungjärk
• 12. oktoober – esimene õppelennuk PTO-4 võeti Õhukaitse teenistusse.
• 15.–16. oktoober – Tartus toimus 1. Eesti arhivaaride päev.
• 22. oktoober – Tartus avati Eesti Teaduste Akadeemia.
• 3. november – Läti saadik Vilis Šumans esitas oma volitused Eesti presidendile Konstantin Pätsile.
• 6. november – president Konstantin Päts avas Pärnu Suursilla.
• 27. november – Paul Keres võitis Amsterdamis toimunud AVRO maleturniiri.^[2]

• 30. september – Eesti romaanivõistlusel sai esikoha Karl Ristikivi romaan "Tuli ja raud".^[2]

 Pikemalt artiklis Sündinud 1938

• 2. jaanuar – Hans Herbjørnsrud, norra kirjanik
• 10. veebruar – Georgi Vainer, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
• 18. veebruar – Elke Erb, saksa luuletaja ja tõlkija
• 25. veebruar – Viktor Kossitškin, vene kiiruisutaja
• 22. märts – Rein Etruk, Eesti maletaja
• 12. mai – Andrei Amalrik, Vene ajaloolane, publitsist ja dissident
• 20. mai – Veit Heiduschka, austria produtsent
• 6. juuni – Luís, Brasiilia keiserliku perekonna pea
• 7. august – Giorgetto Giugiaro, itaalia autodisainer
• 9. august – Otto Rehhagel, saksa jalgpallur ja treener
• 26. august – Marcello Gandini, itaalia autodisainer
• 22. september – Dean Reed, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More laulja ja näitleja
• 24. oktoober – Venedikt Jerofejev, vene kirjanik
• 19. november – Vello Kattai, Eesti mäeinsener ja geoloog
• 19. november – Vello Simm, Eesti laskur
• 19. november – Ted Turner, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More meediaärimees
• 24. november – Hando Runnel, eesti luuletaja ja kirjastaja
• 16. detsember – Liv Ullmann, norra näitleja
• 21. detsember – Andris Kolbergs, läti kirjanik ja filmistsenarist
• 29. detsember – Jon Voight, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More näitleja

 Pikemalt artiklis Surnud 1938

• 17. jaanuar – Jakob Liiv, eesti kirjanik
• 20. jaanuar – Émile Cohl, Prantsusmaa kunstnik
• 15. veebruar – Oskar Plaks, Eesti sõjaväelane
• 1. märts – Gabriele d'Annunzio, itaalia kirjanik
• 3. aprill – Otto Teppan, Kuremaa vallasekretär
• 7. aprill – Johan Kiris, A. Le Coqi direktor
• 12. aprill – Fjodor Šaljapin, vene ooperilaulja
• 28. aprill – Eduard Virgo, Eesti diplomaat
• 28. aprill – Aleksander Torn, Rakvere postkontori ülem
• 1. mai – Julius Pahlberg, Tartumaa telefonivõrgu ülem
• 7. mai – Anatoli Podtšekajev, vene arhitekt
• 9. mai – Juhan Valtmäe, Albu vallavanem
• 10. mai – Mari Laidoner, Johan Laidoneri ema
• 20. mai – Wilhelm Kentmann, baltisaksa usuteadlane
• 1. juuni – Rafael Haarla, soome äritegelane
• 2. juuni – Carl Pedraudse, eesti äritegelane
• 15. juuni – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
• 4. august – Marina Tiisik, eesti laulja
• 5. august – Ernst Kieckers, saksa keeleteadlane
• 7. august – Konstantin Stanislavski, vene lavastaja
• 17. september – Eduard Sillaots, eesti arhitekt
• 17. september – Vladimir Bulgakov, eesti hambaarst
• 27. september – Alviine Pedriks, Eesti ajaloo kõige paksem naine
• 14. oktoober – Ferdinand Gustav Adoff, eesti ehitusinsener
• 10. november – Mustafa Kemal Atatürk, Türgi Vabariigi esimene president
• 25. detsember – Karel Čapek, Tšehhi kirjanik

• füüsika – Enrico Fermi
• keemia – Richard Kuhn
• meditsiin – Corneille Jean François Heymans
• kirjandus – Pearl S. Buck
• rahu – Office International Nansen pour les Réfugiés (Genf)

• Riigipeade loend 1938

• Eesti Kroonika 1938