Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise doktorant Triin Talk leiab, et kohalikke on võimalik meelitada tagasi vanalinna. Uurija sõnul on vaja selleks hoida munakivi tänavatel tegutsemas linna ja riigi asutusi ning piirata lühiajalise rendi levikut.
Janek Mäggi avaldas hiljuti arvamust, et Tallinna vanalinn tuleb lammutada, sest seal elavad ainult rotid. Parema ja elavama vanalinna näitena nimetas ta Amsterdami, mis “suudab turistilt ära võtta kogu raha mis tal on”, samas kui Tallinn on surnud ja sellel “pole isegi rahast vabaneda soovivale külalisele midagi pakkuda.”1
Uskumatu, aga pean Mäggiga osaliselt nõustuma – Amsterdami vanalinn on tõesti elavam ja mitmekesisem paik. Aga ma ei nõustu, et Tallinna vanalinna põhiprobleem seisneb vanades majades ja kehvas autoga ligipääsetavuses. Amsterdami vanalinnas seisavad väga kitsad järskude treppidega vanad majad lausa jalgupidi vees, kanalite ääres puudub igasugune autode ligipääs ja nii kaupu kui prügi tuleb transportida paatide ja kastiratastega. Ometi elu käib, kõik justkui toimib.
Miks siis Amsterdami vanalinn Tallinna omast nii palju erineb? Sest sealne linnavõim tegeleb juba ammu ja järjest jõulisemalt liigturismi vastu võitlemise ja vanalinna turismikeskse arengu tasakaalustamisega.
Amsterdami turismipoliitika2 eesmärk on kaitsta linna elukvaliteeti, ohjates turismi negatiivseid mõjusid ning piirates külastajate arvu. See ütleb hollandlastele iseloomuliku otsekohesusega: “me tahame saada lahti ettevõtetest, mis kasutavad linnakeskuse niigi vähest avalikku ruumi odava meelelahutuse pakkumiseks turistidele. Selline meelelahutus ignoreerib Amsterdamis elavate ja töötavate inimeste huvisid ja on vastuolus meie arusaamaga vabadusest. Turistidel, kes selliseid kogemusi otsivad, soovitame otsida neid mujalt.”
Seega uusi turistipoode, hotelle ega turismiatraktsioone avada ei lubata. Hotelle isegi suletakse, et luua juurde eluruume ja kontoreid. Korterite lühiajaline rent on reguleeritud ja maksustatud, AirBnB korteritele kehtivad majutuspaiga nõuded.
Linn kureerib jõuliselt äripindade kasutust ning eelistab kohalikke ettevõtteid, mis panustavad lähipiirkonna arengusse. Linn haldab ise kohalikule elanikule kättesaadava hinnaga üürikortereid ja sekkub isegi erakorterite üüriturule, keelates eluruumide kokku ostmist investeeringuna. Seega – kes Amsterdamis korteri ostab, peab selles ise vähemalt neli aastat elama ning ei tohi seda välja üürida.
Suurte turismigruppide külastusaegu hajutatakse ja nende ligipääsu linnakeskusele vähendatakse, kaalumisel on isegi kesklinna kruiisisadama sulgemine. Baarid ja klubid peavad teatud piirkondades sulgema oma uksed varem, et tagada elanike öörahu.
Kummituslinnast südalinnaks
Kui tahame, et ka Tallinna vanalinn taas linnakeskusena elama hakkaks, on viimane aeg selle turismistumisprotsessi pidurdama asuda. Aga kust alustada?
Kõige olulisem on meeles pidada, et nii nagu liiklusummikute puhul, ei tohi ka liigturismi olukorras taristu vastuvõtuvõimet suurendada, kuigi see näib esmapilgul vajalik. Veel suuremad bussiparklad ja rohkem kruiisikaisid vanalinna külje all ainult süvendaksid probleeme. Autostunud linnas tuleb varem või hiljem suunata fookus alternatiivsetele liikumisviisidele, turismistunud asumis aga ruumi teistsugustele kasutustele ehk sellele, kuidas hoida vanalinnas püsielanikkonda ja töökohti.
Esiteks tuleb hoida vanalinnas linna ja riigi asutusi nagu koolid, ministeeriumid, ametid ja kultuuriasutused. Need toovad siia aasta ringi kohalikke inimesi, kes on ühtlasi potentsiaalsed kohvikute ja teiste ettevõtete kliendid.
Teiseks tuleb seada linna ruumide välja üürimisel valikukriteeriumid, et eelistada kohalikele elanikele vajalikke asutusi ja ettevõtteid. Jah, see on vaba turumajanduse piiramine. Aga seda tehakse kõikides toredates Euroopa vanalinnades, mida meile meeldib külastada. See on vajalik, et rahvusvahelised suurkorporatsioonid ei sööks välja kohalikke ettevõtjaid ja linna eripära.
Kolmandaks tuleb piirata lühiajalise rendi levikut, et elumajad saaksid taas kodudeks, mitte ei toimiks hotellidena.
Rohkem häid mõtteid vanalinna mitmekesise kasutuse hoidmiseks oleme koondanud raamatusse “Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism”.3
1. Janek Mäggi, Vanalinn tuleb lammutada, seal elavad ainult rotid! – Postimees 21.07.2026, lk 10.
2. Vision on Tourism in Amsterdam 2035, https://transition-pathways.europa.eu/system/files/2024-09/vision_on_tourism_in_amsterdam_2035_wrt%20%282%29.pdf
3. Triin Talk, Raul Kalvo, Katrin Paadam, Liis Ojamäe, Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism. Uuringu “Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine” lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia 2023 https://digiteek.artun.ee/static/files/030/preview_vanalinn_parand_elukeskkond_turism.pdf