Mõõkvaaladel on kentsakas komme: üks mõõkvaal hoiab püütud saaki lõugade vahel, samal ajal kui teine rammib sihtmärki nii suurel kiirusel, et kala lendab tuhandeteks tükkideks. Kuna saak on selleks hetkeks juba surnud, arvavad teadlased, et tegemist on mänguga, vahendab The Guardian.

Mittetulundusühingu Beneath The Waves teadlane dr Kathryn Ayres jäädvustas ebatavalise mõõkvaalade käitumise esimest korda 2024. aasta juulis. Tema sõnul võib selline tegevus lihtsustada nooremate mõõkvaalade toitumist. Samas võib see käitumine olla ka puhtalt meelelahutuslik.

Mehhiko mittetulundusühingu Conexiones Terramar merebioloogi ja uuringu kaasautori Erick Higuera sõnul on mitmetonnise tippkiskja kiire sööst, vali löögiheli ja sellele järgnev saaklooma kudede rebenemine äärmiselt muljetavaldav vaatepilt.

Teadlaste salvestatud materjali kohaselt kasutavad mõõkvaalad sellise manöövri jaoks kuukalu, mis on üks maailma suurimad kalaliike, kasvades üle kolme meetri pikkuseks ja kaaludes kuni 2000 kilogrammi.

Ayresi filmitud materjalist on näha, kuidas emane mõõkvaal hoiab kinni kuukala korjusest, samal ajal kui täiskasvanud isane vaal sihtmärgi suunas kiirendab. Vahetult enne kokkupõrget laseb emane loom surnud kalast lahti ning isase löögiga kaasneb kuuldav raksatus, mis jätab vette valgetest kudedest koosneva pilve. Seejärel on näha, kuidas noor vaal sööb väiksemaid lihatükke, samas kui täiskasvanud loomad toituvad suurema korjuse jäänustest.

Teisel, 2025. aasta septembris ühe turismiettevõtja poolt salvestatud videol märgati täiskasvanud emast mõõkvaala hoidmas surnud kuukala, samas kui teine vaal rammis saaki suurel kiirusel, purustades selle tuhandeteks tükkideks. Mõlemad vahejuhtumid salvestati küll Mehhiko ranniku lähistel California lahes, kuid pole teada, kas tegemist oli samade isenditega.

Veel veidraid kombeid

Ühe hüpoteesi kohaselt kasutavad mõõkvaalad rammimist selleks, et purustada sitke kuukala väiksemate lõugadega noorvaaladele suupärasteks tükkideks. Samas esineb mõõkvaalade käitumises ka sotsiaalseid kombeid ja mänge, millel puudub selge praktiline eesmärk. 

Näiteks hakkas üks mõõkvaalade parv 1980. aastatel kandma surnud lõhesid pea peal nagu mütse ning seda kummalist trendi märgati hiljuti uuesti. Hispaania More ja Portugali rannikul elavad mõõkvaalad on aga pälvinud tähelepanu ebatavalise käitumisega paatide suhtes.

Higuera selgituse kohaselt loobivad vaalad üksteist pruunvetikatega, surfavad paatide kiiluvees ja mängivad keerulisi taktikalisi mänge, mis näitab, et mängulisus on mõõkvaalade elus väga olulisel kohal. Teadlaste sõnul viitab taoline käitumine, sõltumata algsest eesmärgist, et vaaladel on kõrge kognitiivne arengutase, sest tegevus nõuab planeerimist ja omavahelist kooskõlastamist.

Loodusturismi korraldajad kasutavad järjest sagedamini veealuseid droone ja kaameraid, millega õnnestub jäädvustada uusi, teadlastele huvi pakkuvaid mõõkvaalade käitumisviise. Samas teeb teadlastele muret loodusturismi häiriv mõju. Sellest tulenevalt kehtestas Mehhiko eelmisel aastal uued mõõkvaaladega koos ujumise reeglid. 

Higuera rõhutab lõpetuseks, et kui loodusturismis suudetakse säilitada loomade suhtes ohutu vahemaa, võimaldab koostöö turismiettevõtjatega dokumenteerida turvaliselt ookeanielu saladusi, mis jääksid muidu teadlaste eest varjatuks.

Teadlased kirjutavad mõõkvaalade käitumisest lähemalt ajakirjas Frontiers in Ethology.