17. juulil helistasid Ida-Virumaal elavale naisele kelmid, kes proovisid tema kodus olevat sularaha kätte saada. Naise lähedased said aga aru, et ta on rääkinud kelmidega ning seepeale pöörduti Narva politseijaoskonda ning anti politseile teada, et petturid on proovinud naiselt raha kätte saada.
Kelmide tehtud telefonikõned toimusid mitmeastmelise skeemi alusel, mis on praegu levinuim petukõnede viis. Sellisel juhul võetakse kannatanuga järjest ühendust mitme erineva asutuse nimel. Skeemid on väga veenvalt üles ehitatud ning kannatanut võidakse kelmidega kõnes hoida tunde või isegi päevi. Esimeses kõnes tutvustatakse end tavaliselt mõne teenusepakkuja töötajana, olgu selleks siis kas telekomiettevõte või raviasutus. Pärast esimest kõne helistatakse mõne aja pärast inimesele uuesti, kuid siis tutvustatakse end juba kas politseiniku, pangatöötaja või maksuameti ametnikuna. Teises kõnes öeldakse tihtilugu, et inimene on esimese kõnega langenud pettuse ohvriks ning oma pangakonto või raha päästmiseks peab ta kiirelt tegutsema ning telefoni teel kontaktis olevale isikule edastama oma pangakonto andmed ja kaugligipääsu arvutile või mobiilseadmele või peagi saabuvale kullerile edastama oma pangakaardid või sularaha.
Sarnast juttu räägiti möödunud reedel ka naisele. Naine oli juba kelmidega leppinud kokku kohtumispaiga ja kellaaja, ent kuna raha asus tema tütre korteris, pidi ta sellele ekstra järele minema. Kui naine jõudis tütre korterisse, taipas kodus olnud tütre elukaaslane, et ämm võib olla langenud pettuse ohvriks. Üheskoos sõideti politseijaoskonda, kus jäädi ootama kelmide juhiseid kokkusaamiseks ja raha üleandmiseks. Nii saabuski kokkulepitud kohta kuller, kes pidi naiselt võtma vastu 5500 eurot sularahas, kuid raha üleandmise hetkel pidas politsei 22aastase rahakulleri kinni.
Ida prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude grupijuht Hannes Jalg tõi välja, et seni kogutud tõendite põhjal on alust kahtlustada, et kinnipeetud noormees on varasemalt osalenud vähemalt seitsmes kelmuse episoodis, mis on leidnud aset viimase kahe kuu jooksul nii Tallinnas, Jõhvis kui ka Kohtla-Järvel ning selle käigus on inimestelt välja petetud vähemalt 35 000 eurot. „See juhtum ilmestab, miks on oluline politseid kelmusekahtluse korral kiirelt teavitada. Tänu politseile laekunud infole saime kiirelt reageerida ja tabada järjekordse kelmuskuriteos kahtlustatava. Jätkame noormehega seotud kelmusjuhtumite uurimist, et teha kindlaks, kas ja kui paljude kuriteoepisoodidega võis ta olla seotud ja milline on kannatanutele tekitatud kahju,“ rääkis Jalg.
Menetlust juhtiva Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Kaidi Kahu sõnul on noormees varem kriminaalkorras karistamata. „Küll aga arvestades asjaolu, et ta on lühikese ajaperioodi jooksul osalenud mitmes episoodis ning hõlptulu teenimise eesmärgil tekitanud märkimisväärset kahju just eakatele ja vähemkaitstud inimestele, säilinuks oht, et vabaduses võib ta kuritegude toimepanemist jätkata ning veelgi enamatele kannatanutele sellega kahju põhjustada. Seetõttu taotlesime kohtult noormehe vahistamist ning kohus selle ka rahuldas. See tähendab, et vähemalt kaks kuud peab noormees eeluurimise ajal viibima vanglas“ rääkis Kahu.
Prokurör rõhutas, et on ääretult oluline, et lapsed ja pereliikmed räägiksid oma eakate lähedastega praegu levivatest kelmusskeemidest. „Tänu väimehe teadlikkusele, märkamisele ja kiirele sekkumisele sai tema elukaaslase ema raha päästetud. Seepärast panen südamele, et hoidke oma lähedasi ja pereliikmeid kursis, millised kelmusskeemid on praegu liikvel ja kuidas veenduda, kas teiselpool telefonitoru on päris politseinik või raviasutuse töötaja – parim võitlus kelmuseohvriks langemisel on ennetus,“ sõnas Kahu.
Jalg sõnas, et kulleriteks värvatakse tihtilugu noori inimesi ja seda tehakse sotsiaalmeediakanalite kaudu. „Töökuulutustes reklaamitakse rahakulleri tööd kui kiiret raha teenimise võimalust. Neid pakkumisi vastu võttes ei teadvustata tihtilugu, et kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti see nii ongi. Koostöö kurjategijatega on karistatav ning lisaks on suur oht, et kelmidega suheldes kasutatakse sellesama inimese andmeid kuritegelikel eesmärkidel. Sellisel juhul võib kurjategijatega koostöö tegija langeda ise kuriteo ohvriks,“ lisa ta.
„Kinnipeetud noorte kullerite mõttemaailmast joonistub välja, et nad teevad oma valiku sellisele teele asumiseks just kiirest rahalisest kitsikusest pääsemise nimel. Paljud neist on töötanud ka nn legaalsetes kullerfirmades, kuid sellest sissetulekust ei ole neile piisanud. Nad lasevad ennast petta kiirest rahateenimise võimalusest, aga ei arvesta sellega, et selle tegelik hind on hoopis kriminaalkaristus ja rikutud tulevik,“ kirjeldas küber- ja majanduskuritegude grupijuht.