Kremlile lähedaste allikate sõnul ei ole Venemaa enam nõus tagastama Ukrainale mõningaid okupeeritud territooriume osana sõja lõpetamise kokkuleppest ja kavatseb need puhvertsoonidena säilitada.
Venemaa president Vladimir Putin on endiselt pühendunud Ukraina idaosa Donetski oblasti täieliku kontrolli alla võtmisele jõuga ning jätab nüüd Venemaa piiri lähedal asuvad Sumõ ja Harkivi oblasti alad puhvertsoonina alles, ütlesid Bloombergile kolm inimest, kes palusid tundlike teemade arutamisel anonüümseks jääda.
Putin on loobunud territoriaalsetest järeleandmistest, kuna Venemaa peab USA More üha konfrontatiivsemaid avaldusi tõendiks, et tema Alaska tippkohtumisel president Donald Trumpiga saavutatud mitteametlikud kokkulepped on nurjunud, ütlesid allikad.
Kuigi USA More väidab, et eelmise aasta augusti tippkohtumisel ei saavutatud Ukraina sõja lõpetamiseks kokkulepet, on Kremli ametnikud korduvalt väitnud, et Putini ja Trumpi vahelise nn Anchorage’i vaimu kokkuleppe raames oli olemas rida kohustusi. Nende hulgas oli surve avaldamine Ukrainale, et see loovutaks territooriumi Donetski oblastis vastutasuks Venemaa poolt okupeeritud alade tagastamise eest Sumõ ja Harkivi oblastites.
Kreml on oma positsiooni karmistanud seoses Ukraina rünnakute eskaleerumisega sügaval Venemaal, sealhulgas Moskvas, mis on kahjustanud naftatöötlemistehaseid ja põhjustanud üleriigilise kütusepuuduse. Trump toetas ka lahkunud senaator Lindsey Grahami algatatud uut sanktsioonide eelnõud, mis oleks suunatud viiele suurimale Venemaa nafta ja gaasi ostjale kuni 100% tollitariifid
Trumpi ja Putini tippkohtumine oli nende pikim silmast-silma kohtumine ning see toimus suurte ootuste taustal, lootes läbimurdele sõja lõpetamiseks. Lõpuks lahkus Putin Anchorage’ist ilma relvarahus kokku leppimata – mis oleks võimaldanud rahukõnelusi alustada –, samas kui Trump märkis, et kokkuleppe sõlmimine jääb Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski otsustada.
USA More juhitud läbirääkimised Venemaa ja Ukraina vahel rahuleppe sõlmimiseks on alates veebruarist takerdunud, kuna Trumpi administratsioon on keskendunud sõjale Iraaniga.
Zelenski kutsus juunis avalikus kirjas Putinit üles pidama otseseid rahukõnelusi, et lõpetada juba viiendat aastat kestev sõda. Putin lükkas selle ettepaneku tagasi, öeldes, et tema armee peab oma tööd jätkama.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja USA More välisminister Marco Rubio osalevad Filipiinidel Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) kohtumisel. Rubio ütles esmaspäeval, et on valmis Manilas Lavroviga vestlema, kuigi kumbki pool pole kohtumist seni kinnitanud.
Venemaa on viimastel nädalatel hoogustanud drooni- ja raketirünnakuid Kiievile ning teistele Ukraina linnadele. Ägedad lahingud jätkuvad Donetski oblastis, eriti strateegilise logistikasõlme Kostjantõnivka ümbruses, selle vallutamine Venemaa poolt avaks tee Ukraina peamiste kaitse tugipunktide – Kramatorski ja Slovjanski – suunas. Putin soovib, et Ukraina loovutaks kontrolli nende Donetski alade üle, mida tema väed pole alates 2014. aastast peetud lahingutes suutnud vallutada. Ukraina lükkas selle nõudmise tagasi ja on teinud ettepaneku peatada sõjategevus piki praegust rindejoont.
Kahe Kremlile lähedalseisva isiku sõnul on Venemaa valmis läbirääkimiste juurde naasma alles pärast seda, kui Putin on saavutanud eesmärgi vallutada Donetski oblast. Ühe allika kohaselt on Venemaa kaitseministeerium kinnitanud presidendile, et suudab piirkonna üle täieliku kontrolli saavutada aasta lõpuks.
Moskva kaitseministeeriumile lähedalseisva isiku sõnul peavad paljud Venemaa sõjaväelased seda ajakava ebarealistlikuks ning usuvad, et kontrolli saavutamine Donetski oblasti üle õnnestub alles 2027. aasta jooksul.
Rubio ütles 25. juunil ajakirjanikele, et Alaskal tehti küll ettepanek sõja lõpetamise kokkuleppe osas, kuid mingit kokkulepet seal ei sõlmitud. „Kui kokkulepe oleks saavutatud, oleks sõda lõppenud,” sõnas ta.
Lavrov ütles järgmisel päeval tehtud avalduses, et Putin vastas Alaskal ettepanekutele, mille oli varem Moskvasse toonud Trumpi eriesindaja Steve Witkoff.
„Kui üks pool – antud juhul Ameerika Ühendriigid More – esitab oma ettepanekud olukorra lahendamiseks ehk lähenemisviisi selle kriisi lahendamiseks ning teine pool väljendab nende ettepanekutega nõustumist, siis väita, et kokkulepet ei saavutatud, tundub – pehmelt öeldes – mõnevõrra kohatu,” ütles Lavrov.