Kuna alampalk on seotud keskmise palgaga, võivad majutusäris tegutseva Terje Ratturi arvates saada kriitiliseks need aastad, kui alampalgaprotsendi kõrval hakkab jõudsalt kerkima ka keskmine palk. Ta ennustab, et palgatõusu tõttu jääb turismiettevõtetes teenindajaid vähemaks.
“Ümber peavad harjuma ka meie külalised, et võib-olla kohe nipsust ei saa oma sööki kätte. Eriti kui on rohkem inimesi, siis läheb kauem aega. Teistmoodi ei ole võimalik teenust pakkuda,” rääkis Mäetaguse täiskasvanute spaa perenaine.
Smart Mööbli juhatuse liige Aleksandr Dmitrijev mõistab, et alampalga tõus rõõmustab töötajaid, kuid väikeettevõtjatele ennustab see keerulisi väljakutseid.
“Kõik need miinimumpalga tõusud põhjustavad loomulikult kulude üldist kasvu. See omakorda peegeldub ühel või teisel viisil ettevõtete võimekuses ja tõenäoliselt põhjustab see kokkuvõttes koondamisi,” ütles ta.
Restorani juhina kardab Indrek Kõverik, et järsust miinimumpalga tõusust võidavad ettevõtjad, kes ka seni pole korralikult makse maksnud.
Kuna Ida-Virumaal on niigi raske leida häid töötajaid, siis võib Kõveriku arvates palgasurve põhjustada seda, et ettevõtjad tõmbavad oma tegevusi kokku ja hakkavad mikroettevõtjaks.
“Ise vaatan siin ka tuleviku peale, et võib-olla peab töötajatega lepingud ära lõpetama ja hakkama ise tegema väiksemalt, täpselt nii palju kui endale piisab – milleks näha rohkem vaeva,” rääkis restorani Franzia omanik ja peakokk.
Eesti praegune miinimumpalk 725 eurot moodustab keskmisest palgast 39 protsenti.