Kui mõni putukas teadlaste pilgu alt ligi 150 aastaks kaob, tõdetakse enamasti, et liik on selles piirkonnas lõplikult hääbunud. Nüüd aga leidsid uurijad Saksamaalt Baieri Alpidest haruldase seenesääse, keda kohati Kesk-Euroopas viimati 1877. aastal.
Eesti, Saksamaa ja Norra teadlased, kelle seas on ka Olavi Kurina Eesti Maaülikoolist, uurisid Baieri Alpides vanasse metsa paigutatud putukapüüniste saaki. Kaasaegse DNA-analüüsi ja mikroskoopide abil tuvastasid nad neli pisikest putukat, kel pikkust 4,6 millimeetri ja kes kuuluvad liiki Boletina kowarzi.
Tegu on niivõrd harvaesineva sääsega, et Kesk-Euroopast oligi temast siiani teada vaid üksainus isend. Selle püüdis poolteist sajandit tagasi Saksamaalt Tüüringi piirkonnast toonane putukateadlane Ferdinand Kowarz. Sama putukas on tänapäevani hoiul Peterburi zooloogiainstituudis. Liiki kohati eelmise sajandi lõpus ka Norras, ent isegi seal ei ole viimaste aastakümnete intensiivsed putukaotsingud enam uusi leide andnud.
Miks on see leid teadusele nii märkimisväärne? Esiteks kuuluvad seenesääsed teadlaste sõnul niinimetatud tumedate taksonite hulka. See tähendab elurühmi, mille tegelikku liigirikkust planeedil tuntakse äärmiselt puudulikult ja kus avastamata liike on tohutult palju. Näiteks hiljutine uuring väikesel alal Singapuris paljastas lausa 115 teadusele täiesti tundmatut seenesääse liiki.
Teiseks toimib see 4,6 millimeetri pikkune putukas omamoodi väärtusliku põlismetsa indikaatorina. Uued sääsed püüti Totengrabeni looduskaitseala iidsest metsatukast, kus kasvavad kuni 450-aastased puud ja maas vedeleb ohtralt kõdunevat puitu. Tingimused loovad suurepärase elukeskkonna puitu lagundavatele seentele, millest sääsed sõltuvad.
Uuringust koorus välja tõsiasi, et putukas suudab ellu jääda vaid sarnastes puutumatutes põlismetsades, mida Kesk-Euroopas on metsamajanduse tõttu järele jäänud vaid üksikute tukkadena.
Leitud isendite abil said teadlased sääske esimest korda detailselt kirjeldada ning kanda tema geeniandmed rahvusvahelisse andmebaasi. Geenijärjestuste kõrvutamine lähisugulastega näitas lausa 10- kuni 15-protsendilist lahknevust, mis kinnitab selgelt, et tegu on evolutsiooniliselt väga kaugele arenenud ja täiesti eraldiseisva liigiga.
Tulemused on avaldatud ajakirjas Alpine Entomology.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.