Venemaa kallaletung Ukrainale on tekitanud suurvõimudes nagu Hiina ja Euroopa Liit huvi tihendada suhteid Kesk-Aasia maadega, mida Venemaa peab osaks enda mõjusfäärist.
Piirkonna riigid on samal ajal hakanud kahtlema oma kauastes liitlassuhetes Venemaaga ja otsima majanduslikke, diplomaatilisi ja strateegilisi tagatisi mujalt.
“Kõrgõzstan on valmis töötama käsikäes Euroopa Liiduga, et lahendada ühiseid probleeme, edendada dialoogi ja leida kestvaid lahendusi,” ütles president Sadõr Džaparov.
Ta võttis sõna kohtumisel Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheliga.
Michel osales reedel tippkohtumisel, millest võtsid osa Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani juhid.
“Pakume siirast partnerlust,” ütles Michel Issõk-Kuli järve kaldal Tšolponata kuurortlinnas toimunud tippkohtumise kõrvalt AFP-le antud intervjuus.
Džaparov osutas päikese- ja hüdroenergia perspektiivikusele oma mägises riigis ja kaitses Kambarata-1 tammiprojekti Narõni jõel, mis voolab läbi Kõrgõzstani ja Usbekistani.
Reedel tegi ta ka harukordse üleskutse teha lõpp sõjale Ukrainas.
EL on Kesk-Aasias suurim doonor. Bloki abi piirkonnale ulatus aastail 2014–2020 1,1 miljardi euroni. Brüssel on ka Kesk-Aasia riikide peamine investeerimispartner, järgnevad USA, Venemaa ja Hiina.
Venemaa on endiselt peamine piirkondlik jõud ja Kesk-Aasia riike on kritiseeritud selle eest, et nad on väidetavalt aidanud Moskval lääne sanktsioonidest mööda hiilida. Riigid ise eitavad seda.