Kuigi soojad ilmad meelitavad inimesi õue suve nautima, tasuks lõõmava päikese all olla valvas. Metsik palavus võib õigeid toiminguid tegemata jättes hoopis kahju tuua. Kuid kas vastab tõele info, et kuumalainega kaasnevad terviseriskid mõjutavad üht sugu rohkem kui teist? Ning kuidas neid riske vältida?

Tartu ülikooli kliinikumi naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia eriala arst Kelli Saluoks selgitab, et puuduvad usaldusväärsed uuringud, mis kinnitaksid naiste halvemat kuumataluvust. Küll aga on teada, et teatud eluetappides ja seisundites võivad naised olla kuumast tingitud mõjudele vastuvõtlikumad. „Naise ja mehe organismi kuumataluvuses on mõningaid füsioloogilisi erinevusi, kuid need ei tähenda automaatselt, et üks sugu taluks kuuma teisest paremini,“ kinnitab ta.

Saluoksa sõnul võivad hormonaalsed muutused, eriti menopausi ajal, mõjutada organismi võimet kehatemperatuuri stabiilsena hoida „Östrogeenitaseme langus võib süvendada kuumahooge ning muuta kuumuse subjektiivselt raskemini talutavaks,“ märgib ta. Samuti on lapseootel naised kõrgetele temperatuuridele vastuvõtlikumad, sest raseduse ajal on keha ainevahetus kiirem ning südame-veresoonkonna koormus suurem. Seetõttu suureneb ülekuumenemise ja vedelikupuuduse oht.

Soost enam mõjutavad kuumataluvust individuaalsed tegurid: vanus, kroonilised haigused, ülekaal, füüsiline vorm, ravimid ning organismi võime kuumusega kohaneda. Saluoks soovitab naistel kuumalaine ajal pöörata erilist tähelepanu järgmistele asjaoludele:

• Rasedus – kuumus suurendab vedelikupuuduse ja ülekuumenemise ohtu ning võib tõsta rasedustüsistuste tõenäosust. Oluline on piisav vedelikutarbimine, ülekuumenemise vältimine ja vajadusel arstiga konsulteerimine.

• Menopaus – kuumahood võivad kuumalaine ajal süveneda ning raskendada kehatemperatuuri reguleerimist. Võimalusel tasub viibida jahedates ruumides, kanda kergeid hingavaid riideid ning hoolitseda piisava vedelikutarbimise eest.

• Eakad naised – vananedes väheneb organismi võime kuumusega kohaneda ning janutunne ei pruugi enam nii selgelt väljenduda. Kuna naised elavad keskmiselt kauem kui mehed, moodustavad nad suure osa eakatest, kellel on kuumast tingitud terviserisk suurem.

• Vedelikupuudus – kuuma ilmaga suureneb vedelikukadu higistamise tõttu ning vedelikupuudus võib tekkida kiiresti, eriti kui sellega kaasneb oksendamine, kõhulahtisus või palavik. Janu pole alati usaldusväärne näitaja, mistõttu tasub juua regulaarselt ka siis, kui janu veel ei ole.

• Ravimid – teatud ravimid, näiteks diureetikumid, mõned vererõhuravimid, antidepressandid ja antipsühhootikumid, võivad mõjutada vedeliku tasakaalu või organismi võimet kuumusega kohaneda. Ravimite võtmist ei tohi omal algatusel katkestada ega annuseid muuta, kuid kuumalaine ajal tasub võimalike ohtude osas nõu pidada oma raviarstiga.

• Füüsiline koormus – päeva kõige kuumemal ajal tasub vältida intensiivset treeningut ja rasket füüsilist tööd. Liikumiseks sobivad paremini varahommikused või hilisõhtused tunnid ning treeningu ajal tuleb hoolitseda piisava vedelikutarbimise eest.