1940. aasta juunis okupeeris NSV Liit Eesti ja teised Balti riigid. 19. juulil 1940 küüditati kindral Laidoner koos abikaasaga Venemaale Penza linna, kus nad elasid järelevalvealustena kuni sõja alguseni Saksamaaga 1941. aasta juunis. Seejärel nad vangistati ja neid peeti kinni Kirovi, Ivanovo ja Moskva vanglates – omamoodi auvangidena, nagu ka Konstantin Pätsi ning mõnd Läti, Leedu ja Poola riigimeest.

7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel 25-aastane vanglakaristus.

Kriminaalasi nr 5421, mis oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne erinõupidamise otsust hoiti kindral Laidoneri 11 aastat vahi all. Talle esitatud süüdistuste kohta (Nõukogude võimu vastane relvastatud võitlus Vabadussõja ajal) vastas rahvusvahelise õiguse põhimõtetest lähtuv Laidoner: «Vastavalt 1920. aastal sõlmitud Tartu rahu lepingule kohustusid mõlemad pooled mitte rakendama sanktsioone sõjategevusest osavõtu eest. Eesti tunnistati iseseisvaks suveräänseks riigiks ja võin kanda vastutust vaid Eesti rahva, tema seaduste ees.»

Johan Laidoner More suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri linna vanglas ja maeti selle linna kalmistule.

19. juuli sündmused Eestis:

1857 – keiser Aleksander II tegi visiidi Haapsallu.

1870 – algas järgmise päevani kestnud Helmes ja Tarvastus peetud ärkamisaja tegelaste nõupidamine, kus Jakob Hurt More pidas kõne «Meie koolitatud ja haritud meestest».

1940 – Johan Laidoner More küüditati Vene NFSVsse.

1952 – New Yorgis toimus Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esinduskogu esimene kokkutulek.

1955 – Tallinnast anti eetrisse esimene televisioonisaade.

1969 – paadiõnnetuses hukkus 12 inimest. Kolm kaluripaati Tallinna Taksopargi töötajate ja taidlejatega suundusid Prangli saarele, kui üks neist Aegna ja Prangli vahel ümber läks ja merehätta sattus 12 inimest. Neist 9 jäidki märga hauda.

1977 – suri kirjanik Karl Ristikivi.

1988 – Tallinnas asutati Interliikumine.

1992 – Kaitsevägi läks valitsuse alluvusse.

1993 – moodustati Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond (11.01.01 ühendati Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutusega ja moodustati Maaelu Edendamise Sihtasutus).

2006 – Koguvas taasavati Juhan Smuuli monument.

2012 – Kristo Käärmanni ja Taavet Hinrikuse rahaülekandefirma Exchange Solutions uueks ärinimeks sai TransferWise (alates 22.02.22 Wise).

Ja maailmas:

64 – Roomas puhkes suur tulekahju, mis vältas mitu päeva. Täielikult hävis kolm linnaosa. Keiser Nero süüdistas tulekahju puhkemises kristlasi ja lasi mitmed neist hukata.

1695 – Inglismaal ilmus nädalakirjas «A collection for improvement of husbandry and trade» esimene teadaolev tutvumiskuulutus.

1848 – New Yorgis Seneca Fallsis peeti esimene naisõiguslaste konverents.

1893 – sündis vene poeet Vladimir Majakovski.

1903 – Lõppes esimene Tour de France. Esimeseks tuurivõitjaks tuli Maurice Garin.

1933 – Preisimaal lubati taas ametiruumides üles seada Hohenzollernite pilte ja kujusid.

1943 – Teine maailmasõda: 690 USA More õhujõudude lennukit pommitas Roomat. Hukkus 1800 inimest.

1947 – sündis briti muusik ja astrofüüsik, ansambli Queen kitarrist Brian May.

1950 – Saksamaa Liitvabariik ja Saarimaa saavad Euroopa Nõukogu liikmeteks.

1952 – algasid XV kaasaegsed suveolümpiamängud Helsingis, Soomes.

1954 – ilmus Elvis Presley esimene singel «That’s All Right».

1979 – Nicaragua revolutsioon: sandinistid kukutasid diktaator Anastasio Somoza Debayle valitsuse.

1980 – Moskvas algasid XXII olümpiamängud, mida boikoteeris üle 40 riigi, protestides Nõukogude Liidu armee sissetungi vastu Afganistani.

1996 – avati XXVI suveolümpiamängud Atlantas, USA-s

2003 – Viini ülikooli kliinikumis toimus esimene edukas inimese keele siirdamine.