:format(webp)/nginx/o/2026/07/17/17788717t1hdacc.jpg)
Loe kokkuvõtet
Kui suveöö taevas hakkab hõbesiniselt helendama, võib tunduda, nagu paistaks vastu killuke kosmost. Tegelikult sünnivad need õrnad pilved kõrgusel, kuhu ei ulatu ei lennukid ega enamik satelliite. Nende tekkeks on vaja äärmuslikku külma, imepisikesi jääkristalle ja isegi kosmilist tolmu. Aga miks nähakse neid viimasel ajal üha sagedamini ning mida see võib rääkida Maa atmosfääri muutustest? Vastus peidab end ühes looduse kõige salapärasemas nähtuses.
Suvisel ööl põhjataevasse ilmuvaid hõbedasi loore peetakse sageli pelgalt kauniks valgusmänguks. Ometi juhtub see kõik ligi 80 kilomeetri kõrgusel, seal, kus Maa ja kosmose piir hakkab hägustuma ning tavalised pilved enam tekkida ei saa.
Miks tekivad need pilved just aasta kõige soojemal ajal ja miks räägivad teadlased nende seostest nii kliimamuutuse kui ka kosmoselendudega? Vaatame, millist lugu jutustab helkiv ööpilv, kui seda lähemalt uurida.
