Teadlased hindasid, kui lähedal on riigid Maailma Terviseorganisatsiooni ehk WHO eesmärgile, mille järgi peaks 2030. aastaks jõudma laste vähi viie aasta elulemus maailmas vähemalt 60 protsendini. Uuringus osalesid ka Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Kaire Innos ja vähiregistri juht Margit Mägi.
Teadlased kasutasid kaalutud vähielulemuse näitajat, mis arvestab laste vähi eri tüüpe, lapse vanust ja sugu. See on oluline, sest leukeemiad, kesknärvisüsteemi kasvajad ja teised lapseea vähid erinevad nii ravi, prognoosi kui ka esinemissageduse poolest. Kaalutud näitaja aitab riikide tulemusi võrrelda nii, et erinevused vähivormide ja vanuserühmade jaotuses moonutaksid tervikpilti vähem.
TAI teadusdirektor Kaire Innose sõnul aitab uuring paremini mõista, kuidas laste vähi ravi eri riikides tegelikult toimib. “Harva esinevate haiguste puhul on iga kvaliteetne andmerida oluline. Võrreldavad registriandmed aitavad näha, kas muutused ravikorralduses jõuavad ka laste ravitulemusteni,” ütles Innos.
Uuringu järgi paranes laste vähi viie aasta elulemus paljudes riikides, kuid paranemise ulatus erines piirkonniti ja riigiti. Aastatel 2015–2019 oli kõigi vähipaikmete kaalutud vähielulemus enamikus kõrge sissetulekuga riikides üle 80 protsendi. Kõrgema kuni keskmise sissetulekuga riikides jäi see enamasti 60 ja 80 protsendi vahele ning viies uuringus osalenud keskmise kuni madalama sissetulekuga riigis 50 ja 60 protsendi vahele.
TAI rahvastiku tervise aastaraamatu 2026 andmetel diagnoositi Eestis 2023. aastal alla 15aastastel lastel 21 vähi esmasjuhtu. “Väikese riigi jaoks on rahvusvaheline võrdlus eriti tähtis. Eestis on laste vähijuhte aastas vähe, kuid mitme aasta registriandmed ja võrdlus teiste riikidega loovad arusaama, kas liigume samas suunas kui parimate tulemustega riigid,” ütles Innos.
Eestis suurenes kõigi vähipaikmete viie aasta kaalutud vähielulemus 66,5 protsendilt aastatel 2000–2004 85,7 protsendini aastatel 2015–2019, mis tähendab 19,2 protsendipunkti suurust tõusu. “Eesti tulemus näitab, et laste vähi ravitulemused on märgatavalt paranenud ja meie tulemused on samal tasemel Euroopa parimate näitajatega. Samas ei tähenda hea koondnäitaja, et tähelepanu võiks väheneda. Laste vähk on harv haigus, mille puhul sõltub tulemus väga palju sellest, kui kiiresti laps õige diagnoosi ja ravini jõuab,” lausus Kaire Innos.
Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 annab ülevaate Eesti inimeste tervisest ja selle mõjuritest. Tänavune fookusteema käsitleb krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab muu seas andmeid ka oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmapõhjuste, vähi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, ülekaalulisuse, vaimse tervise, tervisekäitumise ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta. Aastaraamat on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel.