“Väga suur osa sellest küttimissurvest langeb saartele, aga saared on meil olnud aastaid ka need kohad, kus see asustustihedus on kordades kõrgem olnud sellest tasemest, mida näiteks loomataudide tõrje ekspertrühm on soovitanud. Mandri-Eestis paljudes maakondades on seda oluliselt tagasi tõmmatud, sest seaarvukus on nii palju langenud ja paiguti on ta väga hõreda asustustiheduse juures juba,” rääkis keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Rauno Veeroja.
Saaremaa jahimehed usuvad, et leiavad need 4800 siga Saaremaa metsadest üles. Rohkem teeb neile muret suhtumine, et kui mõni jahiselts ei saa ette määratud küttimismahtu täis, sest sigu selles piirkonnas lihtsalt pole, siis võivad jahimeestele järgneda sanktsioonid.
“See number on Saaremaal kütitav. Ta ei ole kindlasti kütitav selle jaotuse järgi nagu keskkonnaamet on seda alla andnud, aga see üldnumber on kütitav. See jaotus jahiseltside vahel, et see peab olema niimoodi isendina numbri pealt paigas ja kui siis seda ei täideta, siis sellele järgnevad sanktsioonid – see jaotus on küsitav. Jahiseltsi, kui ta ei täida võib oodata ees jahipiirkonna kaotus,” rääkis Saarte Jahimeeste Seltsi juhatuse liige Andrus Sepp.
Saaremaa metsad on rikkad ka teiste ulukite poolest. Lisaks metssigadele tuleb enam kui pool Eesti küttimismahust punahirvede ja metskitsede osas samuti Saaremaa jahimeestel täita, sest nende loomade populatsiooni ohjeldamiseks konkurents jahimeestele huntide, ilveste ja karude näol Saaremaa metsades puudub.