
Poiss on vanaisa juures külas, õues vihmane ilm ja poisil hakkab igav:
“Vanaisa, vanaisa! Kas ma võin arvutist paljaste naiste pilte vaadata?” küsib poisiklutt arglikult.
“Priidik, võib ikka – kui huvi on, šiiš lauša tuleb vaadata,” vastab vanaisa rahulikult.
Natukese aja pärast poisil uus soov:
“Vanaisa, Vanaisa! Aga kas ma neid asju võin vaadata, kuidas paljad tädid ja onud igasugu trikke teevad?”
“Poišš, vaata muidugi, õpi ašja!” kiidab vanaisa takka.
Varsti poisil jälle igav:
“Vanaisa, vanaisa! Kas ma seda võin vaadata, kuidas paljad mehed omavahel igasugu asju teevad?”
“Kui tahad, šiiš vaata, miš šee ikka paha teha šaab!” arvab vanaisa.
Natukese aja pärast:
“Vanaisa, vanaisa! Kas selliseid asju ka on, mida ma üldse vaadata ei tohi?”
“Jah Priidik, keevitušt ära vaata – rikud šilmad ära!!!”
