/nginx/o/2026/07/14/17782410t1h0e96.jpg)
Loe kokkuvõtet
Iidsed koopaseintelt leitud kunstiteosed on ilmselt mitmetele meist tuttavad. Juba asjaolu, et kunst on inimesele loomuomane, on huvitav, kuid tuleb välja, et sellise kaljukunsti abil võib saada teada veel palju rohkemat.
Mida saaks rääkida inimene, kes kümneid tuhandeid aastaid tagasi seina värvis – kui tema hääl oleks kuidagi säilinud? Uus uurimistöö vihjab, et vastus võib peituda mitte ainult joonistustes, vaid ka kivisse jäänud geenijälgedes.
Rahvusvaheline teadlasrühm näitas, et inim-DNA võib püsida koopaseintel aastatuhandeid. See avab seni kättesaamatu ukse kaljukunsti loojate identiteeti, nende rännete ja võimalike traditsioonide mõistmisse, kuid tõstatab ka ridamisi uusi küsimusi.
