Aastaid on avalikkusele serveeritud ühtset ja paindumatut tõde: traditsiooniline põllumajandus ja loomakasvatus on planeedi suurimad vaenlased. Meid harjutati mõttega, et kliimakatastroofi ärahoidmiseks tuleb Euroopa karjad likvideerida, piim ja liha asendada laborisünteesituga ning põllud jätta sööti. See hirmul ja äärmuslikel prognoosidel põhinenud narratiiv on aga hakanud kolisemata kokku kukkuma.
Teadusmaailma uued andmed ja Euroopa Komisjoni järsk suunamuutus näitavad, et aastakümneid kestnud paanikateooriad ei pea reaalsuskontrollile vastu. On aeg•
•
More rääkida asjadest nii, nagu need on – ilma poliitilise korrektsuse ja rohepesuta.
Maailmalõpumudelid kukkusid läbi
Kogu senine radikaalne rohepöörde poliitika ehitati üles arvutimudelitele, mis ennustasid vääramatut ja kiiret apokalüpsist. Kõige hirmutavam neist, tuntud kui RCP8.5 ehk halvim võimalik stsenaarium, maalis pildi rannikulinnade uppumisest ja massilisest suremusest. Seda kasutati poliitilise nuiana, et suruda läbi absurdseid piiranguid.
Tänaseks on juhtivad teadusajakirjad ja kliimateadlased pidanud ametlikult tunnistama, et see mudel põhines vigastel ning täielikult ebarealistlikel eeldustel. See on teaduslikust fookusest kõrvale heidetud. Paanika, mille põhjal tehti miljardite eurode väärtuses majandust laastavaid otsuseid, tugines andmetele, mis lihtsalt ei vastanud tõele.
Samamoodi on murenemas Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) raportite eksimatu aura. Varasemad hirmutamised, nagu Himaalaja liustike täielik sulamine aastaks 2035 või tormide lineaarne ja pidev eskaleerumine, on uute mõõtmiste ja ajalooliste andmete võrdluses ümber lükatud. Loodus toimib tsükliliselt, mitte hirmutavates graafikutes, mida poliitiliste agendade läbisurumiseks joonistati.
CO2 ei ole pelgalt mürk
Meile õpetati, et süsihappegaas on puhas mürk, mis põletab planeedi maapinnalt maha. Ka siin on kiretu reaalsus ja satelliitandmed – sealhulgas NASA uuringud – tõestanud vastupidist. Tänu CO2 taseme tõusule on planeet viimase 30 aasta jooksul muutunud märkimisväärselt rohelisemaks.
Taimestik ja metsad kasvavad kiiremini. See tähendab otsest positiivset mõju põllumajandusele, saagikusele ja planeedi elujõulisusele. Loodusel on oma tasakaalustusmehhanismid, mida kabinettides sündinud doktriinid lihtsalt ignoreerisid.
Brüsseli sunnitud ärkamine
Kõige ilmekam tõestus sellest, et senine kliimapaanika on põrunud, tuleb Euroopa Komisjonilt endalt. Komisjoni otsus nimetada oma uues loomakasvatusstrateegias kariloomad elutähtsaks taristuks, on täielik U-pööre. Sektorist, mida seni vaadati peaaegu et kuritegeliku keskkonnareostajana, sai üleöö Euroopa toidujulgeoleku, strateegilise autonoomia ja piirialade vastupanuvõime vundament.
Poliitikud olid sunnitud ärkama fantoomkatastroofi unest, sest ideoloogiline mull põrkas vastu karmi reaalsust. Ukraina sõda, energiakriis ja reaalsete tarneahelate katkemine näitasid kätte, mis juhtub siis, kui otsused põhinevad utoopial.
Sundmõtted karjakasvatuse hävitamisest viisid Euroopa toidujulgeoleku kokkukukkumise äärele. Selgus lihtne tõde: ilma kohaliku põllumajanduseta ei ole riiklikku iseseisvust ega julgeolekut. Kui piirialadel ei ole elujõulist tootmist, jooksevad need maapiirkonnad tühjaks, jättes riigi haavatavaks.
Kokkuvõte
Kriitiline pilk faktidele näitab, et traditsiooniline loomakasvatus ei hävita maailma. Maailma ja meie ühist toimetulekut ohustab hoopis reaalsust eirav fanaatilisus, mis püüdis elulisi sektoreid paberil loodud hirmude tõttu välja suretada. Paanikal põhinev narratiiv mureneb, sest igapäevased reaalsed mõõtmised ei kinnita maailmalõpu stsenaariume. On aeg•
•
More naasta kaine mõistuse, tõeliste teadusandmete ja reaalse julgeoleku tagamise juurde.