“Hei, hunt ma näen sind! Võid peidust välja tulla!”

“Kuradi kurat!” vannub hunt.

Punamütsikene läheb edasi ja märkab äkki puule langevat varju.

“Ära peida end, hunt, ma näen sind nagunii!”

Hunt põgeneb. Juba üsna vanaema maja juures märkab Punamütsike kivi tagant halle kõrvu paistmas.

“Ma näen sind ikkagi, hunt!”

Hunt karjub kivi tagant vastu:

“Kurat, kas sa lased mul ükskord rahulikult häda teha või mitte!?!?”