– Ukraina tabas Donetskis asuvat Vene relvajõudude väljaõppepunkti;

– Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit;

– Venemaa peatas laevarünnakute järel liikluse Doni–Aasovi kanalis;

– Vene armee õhurünnakus Kiievile sai 11 inimest vigastada;

– Venemaa õhurünnakus Zaporižžjale hukkus üks ja sai viga 29 inimest;

– Vene tiibraketirünnakus Odessa osadamataristule hukkus inimene;

– Ukraina peastaap: rindel oli päeva jooksul 226 lahingkokkupõrget;

– Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest;

– Zelenski allkirjastas määruse kiirreageerimisjõudude loomisest;

– Ukraina sai Maailmapangalt 3,35 miljardit dollarit;

– Senaatorid teatasid kokkuleppest Trumpiga Vene-sanktsioonide eelnõus;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1490 sõdurit.

Ukraina tabas Donetskis asuvat Vene relvajõudude väljaõppepunkti

Ukraina üksused ründasid Donetski oblastis Dokutšajevski lähedal asuvat Venemaa Kalmiuske polügooni, teatas Ukraina relvajõudude peastaap sotsiaalmeedias

Venemaa ründevõimekuse vähendamiseks tabasid Ukraina kaitseväe üksused 10. juulil ja 11. juuli öösel mitut olulist sõjalist sihtmärki. Üheks neist oli Kalmiuske üldväeline polügoon. Rünnakute tulemusi ja tekitatud kahju ulatust praegu täpsustatakse.

Lisaks rünnati vaenlase droonide juhtimispunkte Venemaal Belgorodi oblastis Krõsanovo ning Zaporižžja oblastis Peršotravneve piirkonnas.

Samuti said tabamuse Venemaa isikkoosseisu koondumisalad Donetski oblastis Horlivkas ja Venemaal Kurski oblastis Karõžis

Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit

Ukraina relvajõudude kindralstaabi teatel sattus ööl vastu laupäeva Aasovi merel rünnaku alla 21 Venemaa naftatankerit. Ukraina droonivägede ülem Robert “Magyar” Brovdi väidab, et tema üksuse droonid tabasid kokku 28 alust.

Venemaa Rostovi oblasti kuberner Juri Sljussar teatas, et Ukraina droonid ründasid Taganrogi lahes nelja alust. Oblastivõimude andmetel transportis üks kahjustada saanud tanker metanooli. Aine leket ei ole tuvastatud. Sljussari sõnul hukkus rünnakus üks madrus.

Viimastel päevadel on Ukraina relvajõud aktiivselt rünnanud Venemaa varilaevastiku aluseid Aasovi merel, mis vedasid muu hulgas naftat ja naftasaadusi okupeeritud Krimmi poolsaarele. Ukraina rünnakud Vene laevadele toimuvad paralleelselt teiste löökidega, sealhulgas okupeeritud Krimmi viivate sildade vastu, mille eesmärk on poolsaare isoleerimine.

Ukraina relvajõudude kindralstaap rõhutab, et tankereid, mida Ukraina väed on tabanud, kasutab Venemaa nafta ja naftatoodete veoks rahvusvahelistest sanktsioonidest mööda hiilimiseks ning saadud tulu kasutatakse sõja rahastamiseks Ukraina vastu.

One of the strikes on a Russian shadow fleet tanker.

The Sea of Azov is closed. pic.twitter.com/YRcB0wmdOj
— Exilenova+ (@Exilenova_plus) July 11, 2026

“Lisaks sai pihta neli puksiiri, kaks kuivlastilaeva ja üks süvenduslaev, mida vastane kasutab sõjalise logistika tagamiseks, kaupade veoks ning sadamataristu toimimise toetamiseks,” lisati kindralstaabi teates.

Mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi täpsustas, et 6.–11. juulini, kuue ööpäeva jooksul, on SBS-i üksused tabanud kokku 76 Venemaa alust.

Venemaa peatas laevarünnakute järel liikluse Doni–Aasovi kanalis

Venemaa peatas pärast Ukraina rünnakuid Vene laevade vastu Aasovi merel ajutiselt laevaliikluse Doni jõge ja Aasovi merd ühendavas kanalis.

Katkestusest teatanud uudisteagentuuri Reutersi üks allikatest ütles, et Venemaa piirivalve teavitas laevandusettevõtteid, et ajutiselt on peatatud taotluste vastuvõtmine Kertši väina läbimiseks. Väin ühendab Azovi merd Musta merega.

“Kõiki taotlusi Kertši väina läbimiseks, mis ühendab Azovi ja Musta merd, ei võeta alates reedel kohaliku aja järgi kell 18.10 vastu,” seisab teates.

Piirivalve allub Venemaa julgeolekuteenistusele FSB. Teates ei täpsustatud, kui kauaks liikluspiirang kehtima jääb.

Reedel teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap, et Ukraina väed tabasid 18 Vene varilaevastiku alust, samuti naftatöötlemistehast Krasnodari krais, naftaterminali ning naftabaasi Rostovi oblastis.

Turuanalüütikute hinnangul liigub kuni veerand Venemaa nisuekspordist läbi Aasovi mere, Venemaa on aga maailma suurim nisu eksportija.

Venemaa suurimad teraviljatootmise piirkonnad, Rostovi oblast ja Krasnodari krai, paiknevad Aasovi mere ääres. Samuti asub Kertši väina juures Venemaa suuruselt teine sadam Musta mere piirkonnas.

Venemaa põllumajandus- ja transpordiministeerium Reutersi kommentaaripalvele ei vastanud.

Euroopa futuuribörsil Euronext tõusis nisu hind reedel koguni neli protsenti, saavutades kuue nädala kõrgeima taseme. Turul levisid kuulujutud, et laevaliiklus Aasovi merel võidakse täielikult sulgeda.

Paljud analüütikud ja rahvusvahelised organisatsioonid on hoiatanud, et Ukraina sõda kujutab endast ohtu ülemaailmsele teraviljakaubandusele, kuna nii Ukraina kui ka Venemaa kasutavad Musta merd oma teravilja ekspordiks. Samas ei ole nelja ja poole aasta jooksul kestnud sõda seni põhjustanud teraviljakaubanduses ulatuslikke häireid.

Vene armee õhurünnakus Kiievile sai 11 inimest vigastada

Venemaa ööl vastu laupäeva korraldatud õhurünnakus Kiievile sai kuus inimest vigastada ning linna mitmes piirkonnas teatati kahjustustest. Raketid tabasid linna juba enne õhuhäire sireenide käivitumist.

AFP ajakirjanikud Kiievis kuulsid varahommikul kahte plahvatuste seeriat ning õhuhäire sireen hakkas tööle alles minuteid pärast esimest plahvatust.

“Eileõhtuses Venemaa rünnakus sai Kiievis vigastada 11 inimest, sealhulgas üks laps,” teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval sotsiaalmeediaplatvormil X.

“Tsiviiltaristut tabati juba enne õhuhäire väljakuulutamist,” lisas ta.

Eleven people, including a child, have been injured in Kyiv during last night’s Russian attack. Civilian infrastructure was hit even before the air raid alert was issued. Emergency crews are working at the sites of the strikes – apartment buildings, offices, and a theological… pic.twitter.com/52C74SIS2x
— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) July 11, 2026

Zelenski postitas videoid päästemeeskondadest, kes töötasid varemetes hoonete suitsus ja rusudes.

“Öö jooksul lasi Venemaa välja üle 120 drooni ja 12 raketti, millest pooled olid ballistilised,” ütles Zelenski.

Kiievis said kahjustada kortermajad, bürood ja teoloogiline seminar ning taastamistööd käisid ka Odessa, Sumõ, Harkivi ja Tšernihivi oblastites, lisas ta.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas juba hommikul kahjustustest Kiievi Dniprovski rajoonis ning märkis, et Venemaa ründab linna ballistiliste rakettidega.

Rünnakutest teatanud väljaande The Kyiv Independent ajakirjanike sõnul oli esimesi plahvatusi kuulda umbes kell 3.40, mille järel alle saabus Ukraina õhuväe hoiatus, et Vene ballistilised raketid liiguvad pealinna suunas. The Kyiv Independenti ajakirjanikud kuulsid uusi plahvatusi umbes kell 3.55.

Kiievi sõjaväeadministratsiooni juht Tõmur Tkatšenko ütles, et Svjatošõnski rajoonis sai kahjustada üks hoone. Hiljem teatas ta, et Solomjanski rajoonis puhkes büroohoones tulekahju.

Rünnak toimus kaks päeva pärast seda, kui Venemaa korraldas 8. juulil Kiievile drooni- ja ballistiliste rakettide rünnaku, milles hukkus neli inimest ja sai vigastada 15 inimest.

Viimastel nädalatel on Venemaa rünnanud Ukraina pealinna korduvalt, sealhulgas 2. juulil ja 6. juulil, tappes ja vigastades kümneid inimesi.

Venemaa õhurünnakus Zaporižžjale hukkus üks ja sai viga 29 inimest

Venemaa korraldas reedel mitu õhurünnakut Kagu-Ukrainas asuvale Zaporižžja linnale, tappes ühe ja haavates vähemalt 29 inimest, teatas Zaporižžja oblasti sõjaväeline juht Ivan Fedorov.

Venemaa kasutas linna ründamiseks liugpomme (KAB), mis kahjustasid nii elu- kui ka mitteeluhooneid.

Pärast rünnakut teatas Fedorov, et võimud alustasid ühest tabamuse saanud korterelamust elanike evakueerimist. Vigastatute seas on vähemalt üks laps, ütles oblasti juht.

“Praeguseks on teada, et linna tabas liugpommi. Üks neist ei plahvatanud ning lebab ühes elurajoonis,” ütles Zaporižžja oblasti politsei pressiesindaja Anna Tkatšenko.

Fedorov kutsus elanikke üles püsima turvalistes kohtades ning järgima politsei ja päästjate juhiseid, kuni päästeoperatsioon kestab.

Zaporižžja on üks Ukraina olulisemaid tööstuslinnu ning Venemaa täiemahulise sissetungi ajal on sellest saanud rindejoone lähistel asuv linn.

Linn paikneb umbes 20 kilomeetri kaugusel lahingutsoonist, mistõttu on see sageli Venemaa rünnakute sihtmärk. Rinde lähedus võimaldab Moskval kasutada linna vastu väga erinevat relvastust.

Vene tiibraketirünnakus Odessa osadamataristule hukkus inimene

Venemaa ründas reedel Ukrainas Odessa oblasti sadamataristut tiibrakettiga, tappes ühe inimese, teatas oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Kipper.

“Vaenlane ründas taas Odessa oblastit tiibrakettidega. Sihikule võeti sadamataristu. Piirkonnas puhkesid tulekahjud, mille päästetöötajad kustutasid. Kahjuks hukkus üks inimene,” kirjutas Kipper ühismeediakanalis Telegram.

Ukraina asepeaminister taastamise küsimustes ning kogukondade ja territooriumide arengu minister Oleksi Kuleba teatas Telegramis, et surma sai tööülesandeid täitnud dokitööline.

Kuleba sõnul oli tegemist Venemaa järjekordse terroriaktiga tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastu.

Venemaa ründas Odessat ka 8. juulil, siis sai surma neli ja kannatada kuus inimest.

Ukraina peastaap: rindel oli päeva jooksul 226 lahingkokkupõrget

Rindel oli reedel 226 lahingkokkupõrget, teatas Ukraina relvajõudude peastaap ööl vastu laupäeva.

“Agressor korraldas 57 õhurünnakut, kasutades 175 juhitavat lennukipommi, rakendas rünnakutes 4913 kamikaze-drooni ja tulistas 1847 korda meie üksuste positsioone ja asulaid,” edastas peastaap.

Kõige pingelisem oli olukord Pokrovski suunal, kus Vene vägi korraldas 29 rünnakut.

Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas reedel määruse uue funktsionaalse struktuuri, kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest relvajõududes.

“Täna allkirjastasin ma määruse, millega luuakse relvajõudude koosseisus eriväejuhatus, väejuhatus Venemaa kaugmaa-, sisuliselt globaalseks, mõjutamiseks selle sõja ajal,” ütles Zelenski igaõhtuses videopöördumises.

“See väejuhatus peab koondama 100 protsenti oma olemasolevatest ressurssidest Venemaa sõjalise potentsiaali edasiseks oluliseks vähendamiseks. Selle suuna ülem on tugev ja kindlasti väga kogenud,” ütles Zelenski kedagi konkreetselt nimetamata.

Ta märkis, et “täna on meie kaitseväe tegevuse kohta Venemaa-vastaste kaugmaasanktsioonide raames uusi tulemusi: bensiinikriis Venemaal süveneb, täiesti õigustatult vastusena (Vene režiimi juhi Vladimir) Putini soovimatusele seda sõda lõpetada”.

“Täna jõudsid meie kauglöögid mitmesse Venemaa piirkonda, aga ka sihtmärkideni ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumil. Tänan meie sõdureid täpsuse eest. Ka Ukraina julgeolekuteenistuse kauglöögioperatsioon edeneb hästi,” ütles Zelenski.

“Tugevdame seda võimekust veelgi: meie sõduritel peavad olema oluliselt suuremad võimed, et rünnata Vene okupante just seal, kust nad Ukraina vastu sõdivad, Venemaa territooriumil,” lisas president.

Zelenski allkirjastas määruse kiirreageerimisjõudude loomisest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas määruse kiirreageerimisjõudude loomisest relvajõudude koosseisus, neid asub juhtima brigaadikindral Dmõtro Vološõn.

“Ühendatud kiirreageerimisjõudude ülem peab olema kogenud sõjaväelane, lahingukomandör. Rääkisin täna Ukraina kangelase Dmõtro Vološõniga ja määrasin ta täitma seda ülesannet. 8. õhudessantkorpuse ülem brigaadikindral Vološõn on võimeline tagama Ukraina relvajõudude potentsiaali edasise arendamise selles valdkonnas,” ütles Zelenski reede õhtul videopöördumises.

Tema sõnul peaks see olema Ukraina relvajõudude uus komponent, mis “ühendab ründeüksuste lahinguvõime, vajaliku mehitamata komponendi, vajaliku suurtükiväe komponendi ja muud vahendid rindel kiireimaks reageerimiseks”.

“See komponent peab olema kaasaegne, tehnoloogiliselt arenenud ründekomponent,” lisas ta.

Ukraina sai Maailmapangalt 3,35 miljardit dollarit

Ukraina sai Maailmapangalt oma riigieelarvesse 3,35 miljardit dollarit, teatas peaminister Julia Svõrõdenko reedel Telegramis.

Tema sõnul saadi summa kokkulepete alusel, mille Ukraina ja Maailmapank sõlmisid 24. juunil Ukraina taastamise konverentsi (URC 2026) raames.

Raha kasutatakse Ukraina makromajandusliku stabiilsuse toetamiseks ning prioriteetsete riigieelarveliste kulude rahastamiseks sõja tingimustes.

Svõrõdenko märkis, et Ukraina töökohtade ja erasektori kasvu arendamise programmi tingimuste täitmiseks võttis ülemraada vastu 13 seadust.

Reformid hõlmasid võtmevaldkondi, sealhulgas riigihangete süsteemi täiustamist, faktooringuteenuste arendamist, Ukraina energiaturgude integreerimist Euroopa Liiduga, põllumajandussektori ümberkujundamist, veteranide ettevõtluse toetamist, eluasemepoliitika edendamist, eelkooli- ja kutsehariduse kaasajastamist ning kasvuhoonegaaside heitkoguste seiresüsteemi taastamist.

Peaministri sõnul näeb programmi järgmine etapp ette täiendava ühe miljardi dollari kaasamist 2026. aasta lõpuks, eeldusel, et Ukraina täidab kokkulepitud tingimused.

Osa rahastamisest on tagatud Ühendkuningriigi ja Jaapani valitsuste garantiidega.

Ukraina ülesehitamise Euroopa fond käivitati ametlikult Poolas Gdańskis korraldatud Ukraina taastamise konverentsil. Fondil on potentsiaali kaasata Ukraina majandusse kuni seitse miljardit eurot investeeringuid.

Senaatorid teatasid kokkuleppest Trumpiga Vene-sanktsioonide eelnõus

Neli USA More senaatorit teatas reedel, et saavutasid president Donald Trumpiga kokkuleppe parteiülese seaduseelnõu edendamiseks, mis on suunatud Venemaa energiat ostvate riikide vastu.

See võib sillutada teed tugevamale survele Moskvale seoses sõjaga Ukrainas.

Vabariiklased Lindsey Graham ja Roger Wicker ning demokraadid Richard Blumenthal ja Jeanne Shaheen ütlesid ühisavalduses, et loodavad uuendatud seadusandliku akti avalikustada õige pea.

“Kuna Venemaa intensiivistab tsiviilisikute tapmist, on hädavajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim teeksid koostööd, et luua vahendid panemaks need, kes ostavad Venemaa naftat ja maagaasi ning toidavad Putini sõjamasinat, maksma ränka hinda,” ütlesid nad.

Meetme üle on läbirääkimisi peetud kuid, kuid selle edendamine on takerdunud Valge Maja leige vastuseisu ja Trumpi muutuva suhtumise taha Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinisse.

Algatus annaks presidendile volitused kehtestada tariife ja sanktsioone riikidele, mis jätkavad Venemaa energia ostmist, mis on Moskva sõjategevuse jaoks ülioluline tuluallikas. Hiina ja India on Venemaa nafta suurimate ostjate seas.

Senaatorid ei avaldanud eelnõu äsja kokkulepitud versiooni üksikasju. Varasem ettepanek nägi ette kuni 500-protsendiseid tollitariife impordile riikidest, mis ostavad Venemaa naftat, gaasi, uraani ja teisi tooteid.

Kokkulepe järgneb märkidele, et Trump on üha enam pettunud Moskva suutmatuses pidada läbirääkimisi konflikti lõpetamiseks, mis algas Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Juunis Prantsusmaal toimunud G7 tippkohtumisel ütles Trump, et Venemaa peaks kokkuleppe sõlmima ning andis mõista, et Washington võib taastada ajutiselt peatatud sanktsioonid Venemaa naftale.

President on püüdnud säilitada suhteid Putiniga, kritiseerides samal ajal perioodiliselt nii Moskvat kui ka Kiievit, kuid on viimastel kohtumistel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga võtnud soojema tooni.

Senaatorite teadaanne ei taga eelnõu kiiret vastuvõtmist ning Valge Maja ei kommenteerinud kokkulepet kohe avalikult.

Kuid valitsuse toetus võiks kõrvaldada kõige olulisema poliitilise takistuse eelnõu teelt, mis on pälvinud mõlema partei seadusandjate toetuse.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1490 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 417 770 (+1490);

– tankid 12 116 (+8);

– jalaväe lahingumasinad  24 922 (+10);

– suurtükisüsteemid 45 754 (+74);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1924 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1485 (+4);

– lennukid 436 (+0);

– kopterid 353 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 1868 (+3);

– operatiivtaktikalised droonid 401 925 (+1294);

– tiibraketid 4850 (+0);

– laevad/kaatrid 33 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 118 249 (+361);

– eritehnika 4402 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.