Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

 See artikkel on praegusest akadeemiast; varasema kohta vaata Venemaa Teaduste Akadeemia (1917–1925)

Venemaa Teaduste Akadeemia peahoone Moskvas

Venemaa Teaduste Akadeemia, ka Venemaa TA, (vene keeles Российская академия наук; lühend РАН, RAN) on Venemaa üks neljast riiklikust teadusakadeemiast.

1991. aasta novembris loodi Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini seadlusega NSV Liidu Teaduste Akadeemia baasil Venemaa Teaduste Akadeemia. Venemaa TA on NSV Liidu TA õigusjärglane.

Aastatel 2013–2018 toimunud Venemaa riiklike akadeemiate reformi tulemusena vähendati riiklike akadeemiate arvu kuuelt neljale (2013. aastal Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia ja Venemaa Põllumajandusteaduste Akadeemia likvideeriti ning nende liikmed lülitati RAN-i koosseisu) ning siiani akadeemiatele allunud teadusasutused (neid on tuhatkond) allutati 2013. aastal Teadusorganisatsioonide Föderaalsele Agentuurile (FANO) ning alates 2018. aastast vahetult Venemaa Föderatsiooni teaduse ja kõrgkoolide ministeeriumile (loodud 2018. aastal).

Venemaa Teaduste Akadeemia on Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA liige. Akadeemia president on 2022. aastast füüsik Gennadi Krasnikov.[1]

Gennadi Krasnikov, akadeemia president 2022. aastast

Akadeemia auhindu

Akadeemia aunimetused

Akadeemia instituute

Akadeemia osakondi

Liikmeskond

Akadeemial on 2404 liiget, sealhulgas 840 akadeemikut, 1119 korrespondentliiget ja 445 välisliiget.[2].

Venemaa TA liikmeskonna kaadrireserviks peetakse RAN-i professoreid.[3]

Akadeemikuid

Matemaatikuid ja mehaanikateadlasi

Juri Ossipov

Füüsikuid ja astronoome

Rašid Sjunjajev

Keemikuid

Tehnikateadlasi

Geoteadlasi

Nikolai Sobolev
Vladimir Kotljakov

Bioteadlasi

Arstiteadlasi

Humanitaarteadlasi

Mihhail Piotrovski

Sotsiaalteadlasi


Viited

Välislingid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga