TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

Uno Mereste (kuni 14. veebruarini 1936 Uno-Johannes Muskat^[viide?]; 27. mai 1928 – 6. detsember 2009) oli Eesti majandusteadlane ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Uno Mereste oli ka üks oskuskeele alusepanijaid mitmes vallas.

Haridus

Uno Mereste sündis Tallinnas vabrikutöölise perekonnas. Ta lõpetas Tallinna Linna Poeglaste I Algkooli 1942. aastal, õppis Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Kommertskoolis aastatel 1942–1944 ning kuulas samaaegselt Tallinna Rahvaülikoolis loenguid eesti keelest ja kirjandusest ning psühhoanalüüsist.

Mereste lõpetas Tallinna Rahandustehnikumi 1946. aastal ja Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal 1950. aastal (cum laude). Aastatel 1951–1954 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli kaugõppes füüsilist geograafiat.

Aastatel 1958–1959 oli Mereste Moskva Rahvamajanduse Instituudi aspirant. Majandusteaduste kandidaadi teaduskraadi sai ta 1960. aastal (Eesti NSV Teaduste Akadeemia, kinnitus 1962). Dotsendiks nimetati 1964. aastal. Majandusteaduste doktori kraadi omandas ta 1971. aastal (Eesti NSV TA Ühiskonnateaduste Nõukogu, kinnitus 1972). Professoriks nimetati Mereste 1973. aastal.

Töökäik

Mereste töötas Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumis õpetajana aastatel 1950–1954. Aastatel 1954–1963 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli kaubandusökonoomika, hiljem rahanduse ja krediidi kateedri vanemõpetaja ning dotsendi kohusetäitja.

Tallinna Polütehnilises Instituudis tegutses Mereste aastatel 1964–1997. Ta töötas statistika ja raamatupidamise, hiljem statistika kateedri dotsendina 1964–1972 ning professorina 1973–1992. Aastatel 1964–1991 oli ta statistika kateedri juhataja.

Aastatel 1992–1994 oli Mereste teoreetilise majandusteaduse ja -metodoloogia instituudi majandusstatistika ja demograafia professor, 1994–1997 sotsiaalstatistika erakorraline professor. Alates 1997. aastast tegutses ta rahvamajanduse instituudi statistika teooria ja ökonomeetria õppetooli emeriitprofessorina.

Uno Mereste osales Eesti rahapoliitika kujundamises ja rahasüsteemi taasloomises. Aastal 1992 valiti ta Mõõdukate nimekirjas Riigikokku. Aastal 1994 kuulus ta Reformierakonna asutajate hulka. Ta oli ka VIII ja IX Riigikogu liige.

Aastatel 1992–1997 oli Uno Mereste Eesti Panga nõukogu esimees.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Uno Mereste 1994. aastal. Ta kuulus akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda

Teadustöö

Mereste teadustöö keskendus statistika teooriale, majandusanalüüsi metodoloogiale, rahvastikustatistikale, keeledemograafiale ja majandusterminoloogiale. Ta avaldas üle 50 raamatu, sealhulgas monograafiaid, õpikuid ja leksikone, ning ligi 500 teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit. Olulisemate teostena on esile tõstetud “Statistika üldteooria” (1975), “Majandusanalüüsi teooria” (1987), “Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü” (2000), “Õigusloome radadel” (2001) ja “Majanduspoliitilisi kirjutisi aastaist 1992–2002” (2003).

Liikmesus

Mereste kuulus mitmetesse teadus- ja erialastesse organisatsioonidesse. Ta oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi nõukogu liige aastatel 1964–1987 ning Eesti Teadus- ja Tehnikaühingute nõukogu ökonoomikakomitee esimees 1967–1983. Eesti Geograafia Seltsi liige oli ta alates 1958. aastast kuni 2009. aastani.

Mereste oli Tallinna Polütehnilise Instituudi toimetiste ülikoolidevahelise sarja "Statistika-alaseid töid" tiiteltoimetaja (14 köidet vene keeles). Aastatel 1982–1987 oli ta Eesti Majandusteadlaste Seltsi esimees ning 1983–1988 Eesti NSV riiklike preemiate komisjoni liige. Ta kuulus ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumisse.

Aastatel 1989–1992 tegutses Mereste Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee ning hiljem Eesti Majandusministeeriumi nõunikuna, osaledes majandusreformide ettevalmistamisel ja Eesti rahasüsteemi loomisel. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige 1991. aastal ning nõukogu esimees 1992–1997.

Lisaks tegeles Mereste omandiõiguse ja teadusajaloo küsimustega, majandusalaste teadmiste tutvustamisega meedias ning kuulus mitmete kirjastuste toimetuskolleegiumitesse. Ta oli ka Tallinna Teadlaste Maja liige.

Ühiskondlik tegevus

Mereste osales aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus. Ta kuulus Eestimaa Rahvarinde I kongressi juhatusse ning oli Rahvavolikogu liige aastatel 1988–1990. Ta oli Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige aastatel 1992–2003 ning Tallinna Linnavolikogu liige aastatel 1993–1999.

Tunnustus

1994 – Eesti TA akadeemik (humanitaar- ja sotsiaalteadused)
1978 – Eesti NSV TA ja ETTÜN Arnold Veimeri nim preemia
1987 – Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivi juht)
1988 – ”Majandusmõtte” rändauhind
1997 – Valgetähe III klassi teenetemärk
1998 – Eesti Teaduste Akadeemia medal
1998 – EBSi audoktor (dr.h.c.)
1998 – TTÜ suur teenetemedal Mente et Manu (nr 4)
1999 – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
2002 – Pirita linnaosa aasta inimene
2003 – Püha Birgitta rist
2003 – Eesti Geograafia Seltsi auliige

Harrastused

Mereste harrastuste hulka kuulus purjesport. Ta tegutses purjetamistreenerina ning koostas suurema osa esimesest eestikeelsest purjespordi õpikust (1954; 2. trükk 1980).

Teoseid

"Rahvastikuteadus ja rahvaloendus", Eesti Raamat 1969
"Arvjoonised" (koos Maimu Saareperaga, illustreerinud ja kunstiliselt kujundanud Mart Peri), Valgus 1983
"Süsteemkäsitlus", Valgus 1987
"Majandusanalüüsi teooria", Valgus 1987
"Mis on isemajandamine", Eesti Raamat 1989, ISBN 5450005490
"Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü", Eesti Keele Sihtasutus 2001, ISBN 9985928431
"Õigusloome radadel", Juura 2001, ISBN 9985750667
"Majandusleksikon (1. ja 2. osa)", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003, ISBN 9985701305, ISBN 9985701313
"Elamisväärse iseseisvuse taastamisel", Festart 2003, ISBN 9985936183
"Toimunust ja kaasaelatust" (1. ja 2. osa), SE & JS 2003 ja 2004
"Herilaspesa", SE & JS 2005, ISBN 9985854705
"Riigikogu ja Eesti Panga aastad", SE & JS 2008 ISBN 9789985854853
"Vihmapiisad", SE & JS 2009 ISBN 9789985854938