TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

Tiit Madisson (4. juuni^[1] 1950 – 21. juuni 2021^[2]) oli Eesti dissident, kirjanik, holokaustirevisionist^[3] ja poliitik. Ajakirjanduses (eriti Rootsis elades) kasutas ta ka pseudonüümi Silver Ronk.

Elukäik

1970. aastate keskel oli ta hipide liikumise organisaatoreid Eesti NSV-s.^[4]

Madisson oli aastail 1980–1986 NSV Liidu poliitvang. Ta viibis neli aastat poliitilise vangina Permi oblasti vangilaagreis VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumisel Ida-Jakuutias (Kolõmal). Pärast vabanemist asutas 15. augustil 1987 rühmituse MRP-AEG. Oli Hirvepargi miitingu eestvedajaid. Saadeti pärast miitingut 1987. aasta septembris NSV Liidust välja.

Madisson elas aastail 1987–1990 Rootsis, tegi kaastööd Raadio Vaba Euroopale ja osales Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tegevuses.

1990. aastal naasis Eestisse, kus osales poliitilises tegevuses ning oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee esimese koosseisu liige.

1995. aastal määrati EMEX-is töötanud Tiit Madissonile ametiseisundi kuritarvitamise eest üks aasta tingimisi vabadusekaotust kaheaastase katseajaga ja firmale tekitatud rahalise kahju (210 280 krooni) hüvitamine. Järgmine kohtuaste tühistas kahjunõude, kuid jättis muus osas algse kohtuotsuse jõusse.^[5] 1996. aastal mõistis kohus Madissoni "süüdi selles, et ta sama aasta. mais, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama nn "sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi" ja "otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks".^[6]^[7] Madissoni karistati kaheaastase vabadusekaotusega, millele liideti veel kaks kuud, sest uus kuritegu oli toime pandud varasema tingimisi karistuse ajal. Riigikogu vabastas Madissoni 13. novembril 1997 vastu võetud amnestiaseaduse alusel ennetähtaegselt.^[8]^[9]

2010. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama Hispaaniasse.^[10] 2016. aasta augustis naasis ta Eestisse.^[11]

Poliitiline tegevus ja vaated

1990. aastal Rootsist tagasi Eestisse pöördunult osales ta Eesti Kongressi, Eesti Komitee ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) tegevuses. 12. märtsil 1994 peeti Estonia kontserdisaalis Madissoni juhtimisel Rahvuslaste Keskliidu asutamiskongress, loosungiks "Kord riigis majja!".^[12]

Aastail 2001–2002 oli Tiit Madisson Eesti Keskerakonna liige,^[13] kuid astus sealt välja, kui Keskerakond astus valitsusse Eesti Reformierakonnaga. 2006. aastal astus ta Eesti Rahvuslikku Liikumisse ja Eesti Iseseisvusparteisse. 10. augustil 2009 teatas ta koos Roman Ubakivi ja Robert Villiga ERSP Taasasutava Kogu loomisest.^[14]

Lihula vallavanemana

Aastail 2002–2005 oli ta Lihula vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas 20. augustil 2004 monument "60 aastat Eesti kaitselahingutest", mis teisaldati 2. septembril Juhan Partsi valitsuse korraldusel kokkupõrgetega kohaliku elanikkonna ja politsei vahel.

Rahvussotsialism ja holokaustieitamine

Ta oli maailmavaatelt, nagu ta teatas 2009. aastal ERSP kodulehel, rahvussotsialist.^[15]^[16]

Ta oli tuntud ka sionismikriitikuna; tema raamatud "Maailma uus kord", "Holokaust" ja "Lihula õppetund" esindavad holokaustieitajate väiteid.^[17]^[18]

Teoseid

"Vastasseis" (1996)
"Riigipööraja märkmik" (1999)
"Maailma uus kord" (2004)
"Lihula õppetund" (2005)
"Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale" (2006)
"Aprillimässu lugu" (2007)
"Riiki tappev kuumalaine", romaan (2009)
"Minu võitlus" (2014)
"Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving 1929–1938" (2016)
"Miks Eesti ühiskond nii perses on?" (2019)

Mälestuse jäädvustamine

2022. aasta 2. septembril avati Lihulas Tiit Madissoni mälestusmärk.^[19]

Isiklikku

Ta oli kaks korda abielus ja tal on kolm last. Alates 1983. aastast oli Madisson katoliiklane^[20] ja ta maeti 2. septembril 2021 Lihula kalmistul katoliku matuseteenistusel.^[21]