TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

Talis Bachmann (sündinud 27. jaanuaril 1951 Tartus) on eesti psühholoog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja psühholoogia instituudi külalisprofessor.

Ta on tegelenud peamiselt nägemispsühholoogia, teadvuse alusmehhanismide ja tähelepanu uurimise, reklaamipsühholoogia ning õiguspsühholoogiaga.

Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamise järel (1974) on valdavalt töötanud oma alma mater'is. Talis Bachmann on olnud Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor ja kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor, on ajakirja Consciousness and Cognition (Elsevier) kaastoimetaja (2017-2025 peatoimetaja), Euroopa Liidu teadvuseuuringute meetme COST Action BM0605 juhtkomitee liige ja Eesti Vabariigi teaduspreemia kahekordne laureaat sotsiaalteadustes (2001, 2006). Ta on olnud Tallinna Pedagoogikaülikooli (praeguse TLÜ) rektor (1992–1995). Töötanud õppejõu ja teadurina lisaks Eestile USA-s (1990), Saksamaal (1992) ja Inglismaal (1996–1999). On olnud ja on mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni ja -komisjoni liige, rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumide liige, on Eesti Psühholoogide Liidu asutajaliige. Ta on retsenseerinud käsikirju teadusajakirjadele Psychological Review, Psychological Science, Perception & Psychophysics, Perception, Trends in Cognitive Sciences, Journal of General Psychology, Visual Cognition, Vision Research, Journal of Experimental Psychology: Human Perception and Performance, Psychonomic Bulletin and Review, Acta Psychologica, Psychological Research/Psychologische Forschung, Archives of General Psychiatry, Journal of Psychiatry Research, Journal of Vision, Visual Neuroscience, Cerebral Cortex, European Journal of Cognitive Psychology, Journal of Cognitive Psychology, Perceptual and Motor Skills, American Journal of Psychology, Philosophical Psychology, Cortex, Advances in Cognitive Psychology, Horizons of Psychology, NeuroImage, Cognition, Neuropsychologia, Journal of Consciousness Studies, The Journal of Neuroscience, Psychology of Consciousness: Theory, Research, and Practice, Neuroscience of Consciousness, Current Biology, British Journal of Psychology, i-Perception, Neurocase, Neuroscience and Biobehavioral Reviews, Experimental Brain Research, Royal Society Open Science, Neuroscience Letters, F1000, Scientific Reports, Nature Human Behaviour, Nature Communictions, jmt.

Elukäik

Talis Bachmann sündis 27. jaanuaril 1951 Tartu Ülikooli õppejõu Karl Bachmanni ja farmatseudi Lea Ruth Bachmanni (snd Saag) perekonnas. 1967. aastal lõpetas ta viiuli erialal Tartu lastemuusikakooli (õpetaja Renate Piho), 1969. aastal Tartu 5. keskkooli, astus samal aastal Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia osakonda ning lõpetas stuudiumi 1974. aastal. Aastatel 1974–1977 õppis Talis Bachmann Moskva Riikliku Ülikooli aspirantuuris. Teaduste kandidaadi (Ph.D) kraadi kaitses ta 1979. aastal NSV Liidu Teaduste Akadeemia Psühholoogia Instituudis, juhendaja akadeemik ja hilisem Tartu Ülikooli audoktor Vladimir Zintšenko. Aspirantuuri kõrvalt töötas Bachmann Tartu Ülikooli psühholoogia kateedri juures ka lepinguliste tööde täitjana. Tartu Ülikooli õppejõuks sai Bachmann 1977. aastal, töötades assistendi, õpetaja ja vanemõpetajana kuni 1984. aastani. 1984. aastal valiti ta psühholoogia kateedri dotsendi ametikohale. Talis Bachmann kaitses 1989. aastal psühholoogiateaduste doktori (VAK) kraadi Moskva Ülikooli juures (konsultandiks akadeemik Jevgeni Sokolov). 1991. aastal valiti ta Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna psühhofüsioloogia professoriks. Valdava enamuse oma kandidaadi- ja doktori dissertatsioonide eksperimentaalsetest uurimustest tegi Talis Bachmann Tartu Ülikoolis konstrueeritud spetsiaalse katseaparatuuri abil ülikooli psühholoogia kateedris.

1992. aastal valiti Talis Bachmann Tallinna Pedagoogikaülikooli rektoriks, kus töötas kuni 1995. aastani. Sel perioodil viidi TPÜ-s (nüüdne TLÜ) läbi struktuurireform, teadustegevuse reform, avati uusi erialasid ja osakondi (nt reklaamieriala ja psühholoogia osakond), asutati keskusi, laboratooriume ja allüksusi (nt kognitiivse neuroteaduse labor), muudeti raamatukogupoliitikat rõhuasetusega teaduslikule ja rahvusvahelisele fondeerimisele, juurutati õppeteatmikud, algatati TPÜ Toimetiste seeriad, algatati Tallinna Ülikoolide perioodiline väljaanne, süvendati rahvusvahelist koostööd; Eesti Riigikogu otsusega saavutati TPÜ-le ülikooli staatus jmt.

Aastatel 1996–1999 töötas Talis Bachmann Inglismaal Portsmouthi Ülikooli psühholoogiaosakonnas, koordineerides kognitiivpsühholoogia õppeprogrammi. 1999. aastal asus Bachmann tööle Tallinnas Õigusinstituudis (2000. a. rektori kt-na), aidates kaasa selle eraülikooli õppekava tingimusteta akrediteerimisele ja kooli integreerimisele Tartu Ülikooliga. Aastast 2004 kuni 2021 töötas Talis Bachmann Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kognitiivse ja õiguspsühholoogia professorina, täites samal ajal õppeülesandeid ja juhendades kraadiõppureid ka psühholoogia instituudis.^[1] Tema (kaas)juhendamisel väitekirja edukalt kaitsnute hulgas on nt Jaan Aru (MSc) ja PhD teaduskraadi omavad Endel Põder, Iiris Tuvi (Luiga), Carolina Murd, Inga Karton, Renate Rutiku, Kadi Tulver, Jaan Tulviste, René Randver, Daria Arhipova. Pärast valimist Tartu Ülikooli emeriitprofessoriks töötab ta TÜ psühholoogia instituudis 0.5 külalisprofessorina.

Talis Bachmann juhtis omanimelist laborit Tallinnas TLÜ ja TÜ ruumides alates selle loomisest kuni oma emeriteerumiseni ja Lõuna-Eestisse naasmiseni.

Teaduslik uurimistöö

Talis Bachmanni teaduslik uurimistöö on keskendunud taju, tähelepanu ja teadvuse mehhanismide ning tajufenomenide uurimisele, kombineerides kognitiivse neuroteaduse ja eksperimentaalpsühholoogia meetodeid. ScholarGPS analüüs (2025) paigutas teadvuse uurimisega tegeleva maailma 41353 teadlase hulgas Bachmann'i pingereas 59. kohale (0.14% top percentage rank). Lisaks mainitule on ta tegelenud psühhofüsioloogia, õiguspsühholoogia, eksperimentaalesteetika ja reklaamipsühholoogiaga. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modelleerivat lähenemist.

Uurimisteemadest olulisematena tasub mainida taju (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, tähelepanu moduleerivat mõju tajule, flash-lag-efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure, nägudepõhiseid isiksusehinnanguid, transkraniaalse magnetstimulatsiooni mõju ajuprotsessidele, teadvuslike tajude neurokorrelaate aju biolelektrilistes võnkeprotsessides, ebasiira kommunikatsiooni signatuure aju bioelektrilistes protsessides. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad mõne tosina tuhandiksekundi jooksul), teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja -psüühikas, teadvustatud subjektiivse tajumuse tekke etappide eripärad ja järgnevus.^[1] Viimastel aastatel on tulipunktis olnud psühholoogia ja neurobioloogia interdistsipliinsel alal tekkinud uue psühholoogiasuuna cellular psychology arendamine koostöös kolleegide Jaan Aru, William Phillipsi, Matthew Larkumi, Mototaka Suzuki, Timothy Zolniki, Lars Muckli, Johan Stormi, Anthony Hudetzi, Thomas Marvani jt-ga (vt Talis Bachmanni publikatsioonid alates 2011).

Talis Bachmanni teaduslikud originaaltulemused on järgmised:

Talamuse mittespetsiifiliste neuronituumade ja ajukoore spetsiifiliste teabekodeerimismoodulite interaktsioonil põhineva pertseptiivse retušeerimise teooria loomine. See teooria aitab viia ühisnimetaja alla paarkümmend esmapilgul üksteisest lahus seisvat taju ja tähelepanu fenomeni;
Teadvuse seisundite ajumehhanismide ja teadvusesisude ajumehhanismide omavahelise isoleerituse ületamine ühtse mehhanismi teooria raames;
Originaalse, maailmas tunnustatud visuaalse maskeerimise teooria esitamine;
Avastus, et flash-lag efekti tekkimiseks ei pea visuaalsed objektid oma tuumiktunnustelt muutuma;
Proaktiivsete kiirendus- ja võimendusfenomenide uurimisel saadud originaalsed tulemused;
Ruumiliselt kvanditud (pikseleeritud) kujutiste tajumisel pikseleerimisastmest sõltuva äratundmisläve leidmine ning paradoksid, kus tajumistingimuste paranemine ning tähelepanu koondamine hoopis halvendavad originaalkujutise äratundmist ning kus vaid väikese kvantimisastme muutusega kriitilises ruumirastri sageduspiirkonnas kaasneb dramaatiline muutus kujutise äratundmisastmes;
Maletajate kujutluses stroopi tüüpi interferentsi leidmine malendite sümboolse tähenduse ja nendega tehtavate aktuaalsete käikude vastuolu korral;
Demonstratsioon McGurki efekti suurest tolerantsist ruumilise kvantimise poolt sisse viidud kujutise vaesestamisele ja "jämendamisele".^[1]

Koostöös õpilaste ja kolleegidega on leitud lisaks ka järgmised uued teadusfaktid: inimese valetamisvalmidust ja riskeerimiskalduvust saab muuta ajukoore otsmikusagara DLPFC piirkonna kunstliku stimuleerimisega transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil; teadvusliku nägemistaju EEG sündmuspotentsiaalide tuntud neuromarkerid VAN ja P300+ ilmnevad ka raskesti ette aimatavate kujutiste esitamisel (st on üldistatud markeriteks); visuaalsete kujutiste korduvale paarisesitamisele järgneval vaid ühe kujutise esitamisel tekib ka ilma neuropsühhiaatriliste häireteta isikutel nö normaalne hallutsinatsioon puuduvast kujutisest; visuaalse maskeerimise tase ja funktsiooni laad sõltuvad isiku üksiknukleotiidsete polümorfismide variatiivsusest (sh serotoniin-ergiliste, dopamiin-ergiliste jm neuromodulatsiooniga seotud endofenotüüpide alal); individuaalne kalduvus "normaalselt" hallutsineerida ei sõltu isiku sisendtavusest või metakognitiivsetest võimetest oma hindamisoskust hinnata.