TÄNA AJALOOS, 11. juuli ⟩ Avati Tallinna teletorn

Tõnu Kark (sündinud 4. detsembril 1947 Tallinnas) on eesti näitleja.

Haridus

Ta on lõpetanud 1965. aastal Tallinna Töölisnoorte Keskkooli ja 1970. aastal Draamateatri õppestuudio.

Töö ja looming

Tõnu Kark on töötanud näitlejana Rakvere Teatris (1971–1980) ja Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris (1981–1996). Alates 1996. aastast on ta Eesti Draamateatri näitleja.

Ta on mänginud 2021. aasta seisuga üle 100 teatrirolli ja üle 75 filmirolli.^[1]

Eesti Jack Nicholsoniks ja Marlon Brandoks^[2] nimetatud Tõnu Kark pani ennast filminäitlejana märkama juba oma esimese suure rolliga – külavolinik Tiit Paljasmaana 1979. aasta filmis "Tuulte pesa". Filmiasjatundja Tiina Loki sõnul sai temast kohe "suure ekraani püsikülaline, kelleta 1980. aastate eesti filmi uut lainet oleks mõeldamatu ette kujutada".^[3]

Tema hiilgeaeg algas 1980. aastatel nii jõuliselt, et rahvasuus läks käibele ütlus: "Eesti film käib Karguga" – see oli aeg, kui peaaegu ükski valmiv mängufilm ei saanud läbi ilma Tõnu Kargita.^[4] Kandvaid rolle sündis ridamisi Tallinnfilmi mängufilmides "Metskannikesed" (1980; Rein Taim), "Jõulud Vigalas" (1980; Pipra Mihkel), "Ideaalmaastik" (1980; Harald Tuvike), "Karge meri" (1981; Matt Ruhve). Tema mälestusväärsete peaosatäitmiste pärliks sai Toomas Nipernaadi mängufilmis "Nipernaadi" (1983). Lisaks oli ta üks peaosatäitjaid 1984. aasta Vene põnevusfilmis "Markeerimata kaup", mida Nõukogude Liidus vaatas 35,9 miljonit inimest.^[5]^[6]^[7]

Tõnu Kark on end Eesti filmiklassikasse kirjutanud ka lastefilmides kehastatud tegelaskujudega, olgu need "Nukitsamehe" (1981) metsakoll Mõhk, "Arabella, mereröövli tütre" (1982) Meremõrtsukas, "Karoliine hõbelõnga" (1984) Röövel või filmi "Lammas all paremas nurgas" (1992) Ahven.^[3]

Eeskätt tänu filmirollidele saavutatud kõrget orgaanilise näitleja mainet kaitses ta sama edukalt teatrilaval, näiteks McMurphy rollis kultusnäidendis "Lendas üle käopesa" (1985), "Vendades Lautensackides" (1985) Hitleriga laval dialoogi pidades ja "Meistriklassis" (1988) Stalinit kehastades.^[8]

Kuues mängufilmis Tõnu Kargiga koostööd teinud režissöör Peeter Simm on tema kohta öelnud: "Tõnu rollid laiutavad brutaalse koomikaga külameestest rafineeritud gangsteriteni. /---/ Ta oskab olla teatrilaval kinolik, suumides end suurde plaani, ja samas olla kinolinal maneerlikult tinglik, kui soovite, teatraalne."^[7] Ta on teinud meeldejäävaid rolle sajaosalises telesarjas "M Klubi" (1995–1998) Monsenjöörina ja kriminaalsarjas "Kuum jälg" (2017) hamburgerikioskit pidava kuritegeliku jõugu juhina^[9]. 1995. aastal mängis ja laulis ta aga Helgi Sallo lavapartnerina üht meespeaosa Tallinna Linnahallis etendatud muusikalis "Suudle mind, Kate".^[10]

Ta on pälvinud auhindu nii teatri- kui ka filmirollide eest.

Filmikriitik Jaan Ruus on Tõnu Kargi filmipanust iseloomustades naljatanud, et Eesti filmituru väiksust arvestades pole ime, et lisaks kohaliku parima filminäitleja tiitlile on Kark tunnistatud ka Läti parimaks meesfilminäitlejaks (1988). Eriti on Ruus kiitnud Tõnu Kargi võimet ühendada improvisatsioon ja praktiline meel.^[2]

Filmirolle

"Keskpäevane praam" (1967) – radarihuviline poiss (episoodiline häälega osa)
"Kolme katku vahel" (1970) – õpipoiss (sõnatu episood)
"Tuulte pesa" (1979) – Tiit Paljasmaa
"Ideaalmaastik" (1980) – esimees Harald Tuvike
"Metskannikesed" (1980) – Rein
"Karge meri" (1981) – Matt Ruhve
"Nukitsamees" (1981) – Mõhk
"Arabella, mereröövli tütar" (1982) – Meremõrtsukas
"Nipernaadi" (1983) – Toomas Nipernaadi
"Karoliine hõbelõng" (1984) – Röövel
"Bande" (1985) – Ned Beamount
"Keskea rõõmud" (1986) – Tõnu Loorits
"Äratus" (1989) – Voldemar Rass
"Sügis" (1990) – Aaberkukk
"Regina" (1990) – Ants
"Noorelt õpitud" (1991) – Võmm
"Lammas all paremas nurgas" (1992) – Ahven

"Tulivesi" (1994) – Julius
"Jüri Rumm" (1994) – Politseiülem
"Ameerika mäed" (1994) – Sass
"M-Klubi" (telesari, 1996–?) – Monsenjöör
"Head käed" (2001) – Dr. Lepik
"Lilja 4-ever" – Sergei
"Veepomm paksule kõutsile" (2004) – koeraomanik
"Sõnum naabritele" (2005) – hääl
"Vana daami visiit" (2006) – politseiülem
"Leiutajateküla Lotte" (2006) – Bruno (hääl)
"Georg" (2007) – Karl
"Kuraditõestus" (2008) – Vanapagan
"Detsembrikuumus" (2008) – Kindral Põdder
"Rohelised kassid" (2017) – Markus
"Johannes Pääsukese tõeline elu" (2019) – Sergo
"Jõulud džunglis" (2020) – Jõuluvana

Rolle Draamateatris

1995 Slopashev – Anton Hansen Tammsaare, Priit Pedajas "Mauruse kool"
1996 Soin – Oskar Luts "Tagahoovis"
1996 Robert Schumann – S. Holm "Schumanni öö"
1997 episood – Ivan Mencell "Kalmistuklubi"
1997 Arthur Birling – J. B. Priestley "Inspektor tuleb"
1998 Marc – Yasmina Reza "Kunst"
1999 Hanspeter Müller – Urs Widmer "Top Dogs"
1999 Joakim Strool – Enn Vetemaa "Laevakell"
1999 Morten Kiil – Henrik Ibsen "Rahvavaenlane"
1999 Rauch – Ödön von Horvathi "Kasimir ja Karoline"
2000 Zorbas – Joseph Stein "Zorbas"
2001 Chandler Tate – Alan Ayckbourn "Koomiline potentsiaal"
2001 Räägu Rein; Vanapagan – Andrus Kivirähk "Rehepapp"
2002 Karla – Andrus Kivirähk "Eesti matus"
2003 Jesus Costazuela – Neil Simon "Suured tüdrukud ei nuta"
2003 Creaator ehk Kirjanik – Mihkel Ulman "Kajakamägi"
2004 Kapten Trumm – Aino Pervik, Urmas Lennuk "Kunksmoor ja kapten Trumm"
2004 Rufus – Alan Bennett "Õuedaam"
2005 Michele (Savonarola isa) – Mart Kivastik "Savonarola tuleriit"
2005 köster – Oskar Luts / Priit Pedajas "Kevade"
2006 Onu Eberhard – Selma Lagerlöf "Gösta Berlingi saaga"
2006 Willie Clark – Neil Simon "Päikesepoisid"

2007 Lassi – Sirkku Peltola "Soome hobune"
2009 Hiir Ülbe Kutt – David Wood "Piparkoogimehike"
2010 Vilhelm Foldal – Henrik Ibsen "John Gabriel Borkman"
2011 šerif Deon Gilbeau – Tracy Letts "Augustikuu"
2011 Tubal – William Shakespeare "Võlanõudjad"
2011 Hotelli administraator – Ernest Hemingway "Viies kolonn"
2012 vana mees; Hólmfastur Gudmudsson; von Úffelen – Halldór Laxness "Islandi kell"
2013 Viggo Barkman – Bengt Ahlfors "Tuhk ja akvaviit"
2013 Üksraund – Graham Linehan "Teed juuakse kell viis"
2015 Wroblewski; Grigori – Fjodor Dostojevski "Vennad Karamazovid"
2016 Herman – Hendrik Toompere "Onu Aare"
2017 Tom – Hendrik Toompere "Üle piiri"
2018 kohtunik – Enid Bagnold "Kriidiaed"
2018 Kaarel Mäger – Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed"
2019 Morten Kiil – Henrik Ibsen "Rahvavaenlane"
2020 Konovalov – Jaan Undusk "Suur Siberimaa"
2022 Siimon Kaiv – Mats Traat "Puud olid, puud olid hellad velled"
2022 osatäitja – osatäitja – trupi ühistöö "Café Théâtral"
2024 Soolik; Postiljon – Olga Tokarczuk "Aja oma atra läbi koolnute kontide"
2024 Gibarian – Stanisław Lem "Solaris"
2025 Senectus – Albert Camus "Caligula"

Rollid mujal

1972 Prints – "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Rakvere Teater
1972 Rummu Jüri – Hint "Rummu Jüri Kihnu Jõnni "Manni" peal", Rakvere Teater
1972 Ferdinand – Sheridan "Seltsidaam", Rakvere Teater
1975 Ants – Raudsepp "Mikumärdi", Rakvere Teater
1976 Kustav – Raudsepp "Vedelvorst", Rakvere Teater
1977 Markus – J. Tuulik "Luigetapjad", Rakvere Teater
1978 Kaarel – Tammsaare, Trass "Vanad ja noored", Rakvere Teater
1982 Vainonen – Višnevski "Optimistlik tragöödia", Noorsooteater
1983 Igor Sergejevitš – Kazantsev "Vana maja", Noorsooteater
1984 Adam – Kleist "Lõhutud vaas", Noorsooteater
1985 Oskar – Feuchtwanger "Vennad Lautensackid", Ugala
1985 McMurphy – Kesey/Wassermann "Lendas üle käopesa", Noorsooteater
1987 Kuning Saar, Kilvet, Viiding "Kuning Herman Esimene", Noorsooteater
1988 Stalin – Pownall "Meistriklass", Noorsooteater

1990 Kirill Viiuldaja – Campbell "Vana kuningas Cole", Noorsooteater
1992 Fred Grham / Petruchio – Porter "Suudle mind, Kate", Noorsooteater
1992 Eddie – Shepard "Armuhullus", Noorsooteater
1992 Teddy – Friel "Imearst", Noorsooteater
1994 Tilden – Shepard "Maetud laps", Noorsooteater
1995 Puhh – Raadik "Puhh", Rahvusooper Estonia
1989 "Jüri Rumm", Noorsooteater
1996 Richard Rogers, Oskar Hammerstein "Kuningas ja mina"
2001 Kati Murutar "Eestlaste neli kuningat", Vaba Lava
2008 Vargamäe Andres – Tammsaare/Lennuk "Wargamäe Wabariik", Tallinna Linnateater
2008 Moonface Martin – Cole Porter "Nii oli moes", Muusikaliteater
2010 Frosch – Johann Strauss "Nahkhiir", Rahvusooper Estonia
2012 Sancho Panza – Mitch Leigh "Mees La Manchast", Rahvusooper Estonia

Tunnustus

1973 – hooaja ergutuspreemia ("Kreeklane otsib kreeklannat", "Tantsuõpetaja" Rakvere Teatris)
1974 – Eesti NSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal ("Tantsuõpetaja", "Tuutu-Luutu linna moosekandid", "Aristokraadid" Rakvere Teatris)
1978 – Tammsaare-lavastuste festivali parim meesnäitleja ("Vanad ja noored" Rakvere Teatris)
1980 – Nõukogude Eesti I filmifestivali parim meesnäitleja ("Metskannikesed", "Tuulte pesa")
1985 – Nõukogude Eesti II filmifestivali parim meesnäitleja ("Nipernaadi")
1986 – Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind
1986 – I Balti teatri festivali parim meesnäitleja ("Vennad Lautensackid" Ugalas)
1988 – Eesti NSV teeneline kunstnik
1988 – Läti aasta parim meesfilminäitleja ("Kõik on korras")
1989 – II Balti teatri festivali parim meesnäitleja ("Meistriklass" Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris)
1989 – teatriühingu aastapreemia ("Meistriklass" Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris)
2008 – Kaval-Ants, kolleegipreemia ("Antsude mõtte autor")
2009 – Valgetähe III klassi teenetemärk^[11]
2017 – PÖFFi elutööpreemia
2018 – EFTA filmiauhind – parim meesnäitleja filmis ("Rohelised kassid")
2019 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia (aastakümnetepikkune viljakas tegevus filmivallas, mis on toonud tänu asendamatusele kaasa hüüdnime "Eesti filmi Kark")

Otlitšnik KGB

Seoses sellega, et Kaljo Kiisa lavastajakäe all 1980. aastal valminud sõjalis-patriootiline seiklusfilm "Metskannikesed" pälvis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee preemia, sai aumärgi "Otlitšnik KGB" ('KGB eesrindlane') ka filmi peaosatäitja, KGB kõrget ohvitseri kehastanud Tõnu Kark.^[8]

Liikmesus

Eesti Näitlejate Liidu auliige
Eesti Kinoliidu auliige

Isiklikku

Näitleja Feliks Kark on tema vend.

Tal on neli last, neist vanim on tütar Kristi (sündinud 1974). 1977. aastal alanud kooselust näitleja Laura Baumvergiga on tal poeg Tõnis (1978).^[12]

1992. aastast on tema elukaaslane Kadri Kilvet,^[1] nende pojad on Hans Johannes (sündinud 2004) ja Karl Joonas (sündinud 2007).^[13]^[14]

Viited

1 2 Ingrid Veidenberg. Sünnipäeva tähistav Tõnu Kark: õnn on see, kui lind räästa alt pähe laseb - ja see ei ole jääpurikas Kroonika/Delfi, 04.12.2020.
1 2 Jaan Ruus: Tõnu Kark on Eesti Marlon Brando ERR Eeter, 05.10.2013.
1 2 Heili Sibrits. Tõnu Kark on tagasi! Postimees, 20.11.2017.
↑ "Autoportree. Tõnu Kark" ETV, 15. detsember 2018.
↑ Tõnu Kark Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 22.12.2025.
↑ Vaata: Tõnu Kark meenutas "Autoportrees" olulisemaid filmirolle läbi karjääri ERR Eeter, 16.12.2018.
1 2 Peeter Simm. Tõnu Kark! Loomuselt hüüumärk! Postimees, 20.11.2017.
1 2 Tiiu Laks. Tõnu Kark = Nipernaadi + McMurphy + Lautensack + Stalin + Ahven Eesti Päevaleht / LP, 01.12.2007.
↑ Kertu Jukkum. Parim filminäitleja Tõnu Kark: kui saaksin anda auhinna kellele tahes, annaksin selle iseendale Postimees/Elu24, 25.03.2018.
↑ Sulev Teinemaa. Suurejooneline vaatemäng Helgi Sallo ja Tõnu Karguga Linnahallis Esmaspäev, 25.05.1992.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
↑ Eva Samolberg-Palmi. Tõnis Kark: olen pool elu laule kirjutanud ja ümisenud. Virumaa Teataja, 02.08.2014.
↑ Tõnu Kark saab neljandat korda isaks Kroonika/Delfi, 16.10.2007.
↑ Ülevaade! Just need Eesti mehed on saanud kõrges eas isaks TV3 koduleht. 05.06.2023.

Kirjandus

Pavel Makarov. "Persona. Intervjuud telesaadetest". Avita, 2003.
Jaan Ruus. "Eesti filmi täheatlas. Intervjuud eesti filmi-, teatri- ja elukunstimeistritega". Hea Lugu, 2013.
Tristan Priimägi. "101 Eesti filmi". Varrak, 2020.