See artikkel räägib maitseainest; taimeperekonna kohta vaata artiklit Sinep (perekond), teiste sinepiks kutsutavate taimeliikide kohta artiklis Kapsasrohi.

Sinep (ka lauasinep) on pastataoline teravamaitseline maitseaine, mida saadakse mõnede sinepi või kapsasrohu perekonda kuuluvate taimede, eelkõige valge sinepi (Sinapis alba), sarepta sinepi (Brassica juncea) ja musta sinepi (Brassica nigra) seemnetest.

Eestis on ajalooliselt olnud tuntud eelkõige kibedad sinepid, millele annavad maitse sarepta sinep (vene sinepi põhiline koostisosa) ja must sinep (veidi vähem kibe). Samas on maailmas levinud ja populaarsed ka mitmesugused mahedad ja magusad sinepid. Traditsiooniliselt tarvitatakse sinepit Eestis rasvaste lihatoitude, nagu süldi ja seaprae kõrvale. Slaavi maades kasutatakse sinepit aga ka näiteks hernesupi kõrval.

Eesti vanim sinepimark on Põltsamaa sinep, mida valmisti 1961. aastast. Seda tootis Põltsamaa Felix kuni 2026. aastani, mil tehase omanik Orkla kolis sinepi tootmise Lätis asuvasse tehasesse.^[1]

• Urmas Kokassaar. Sinep kui tulekahju keelel: Õigesti valitud sinep muudab maitsva toidu lausa hõrgutiseks EPL, 2. jaanuar 2001
• Kaire Kenk. Eestlased eelistavad kanget sinepit Õhtuleht/Toidutare, 12. aprill 2004